Aastane ettevõtte tuludeklaratsioon Taanis: juhend ja nõuded

Taani ettevõtte iga-aastane maksudeklaratsioon – põhiteave ja üldpõhimõtted

Taanis tegutseva ettevõtte iga-aastane maksudeklaratsioon on kohustuslik osa raamatupidamisest ja maksuarvestusest. See puudutab nii väikseid ühemehefirmasid kui ka suuremaid äriühinguid ning on aluseks sellele, kui palju tulumaksu ettevõte peab Taani maksuametile (Skattestyrelsen) tasuma või tagasi saama. Õigeaegne ja korrektne deklareerimine aitab vältida trahve, intresse ja tarbetuid vaidlusi maksuametiga.

Taanis maksustatakse ettevõtte kasumit üldjuhul ühtse ettevõtte tulumaksumääraga 22%. Maksustatav kasum arvutatakse, lahutades ettevõtte maksustatavast tulust lubatud kulud, amortisatsiooni ja võimalikud maksusoodustused. Iga-aastane maksudeklaratsioon koostatakse tavaliselt koos majandusaasta aruandega, mis peab kajastama ettevõtte tegelikku finantsseisundit ja tulemusi.

Ettevõtte maksukohustus sõltub eelkõige sellest, kas tegemist on Taanis piiramatult maksukohustusliku või piiratud maksukohustusega üksusega. Taanis registreeritud äriühingud (nt ApS ja A/S) on reeglina piiramatult maksukohustuslikud ning peavad deklareerima kogu oma ülemaailmse kasumi, samas kui mitteresidentsetel ettevõtetel maksustatakse ainult Taaniga seotud tulu. See eristus on oluline juba ettevõtte loomisel ja tegevuse planeerimisel.

Iga-aastase maksudeklaratsiooni aluseks on ettevõtte majandusaasta, mis ei pea tingimata kattuma kalendriaastaga, kuid kestab tavaliselt 12 kuud. Pärast majandusaasta lõppu tuleb koostada raamatupidamisaruanne, mille põhjal esitatakse maksudeklaratsioon elektrooniliselt Taani maksuameti süsteemis. Enamik äriühinguid kasutab selleks süsteemi “TastSelv Erhverv”, kus esitatakse nii maksudeklaratsioon kui ka vajalikud lisadeklaratsioonid.

Taani maksusüsteemi üks põhimõtteid on, et ettevõtte tulud ja kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud ja äriliselt põhjendatud. Maksustatavasse kasumisse ei arvata kulusid, mis ei ole otseselt seotud ettevõtlusega või on isikliku tarbimisega seotud. Samas on lubatud maha arvata näiteks töötajate palgakulud, rendikulud, tootmiskulud, turunduskulud ning teatud tingimustel ka intressikulud ja arendustegevuse kulud.

Oluline on mõista, et Taani maksuamet teeb sageli eeltäidetud maksuarvestuse varasemate andmete ja jooksva aasta ettemaksete põhjal, kuid vastutus andmete õigsuse eest jääb alati ettevõttele. Ettevõte peab kontrollima, täiendama ja vajadusel parandama eeltäidetud andmeid enne deklaratsiooni lõplikku kinnitamist. Vale või puudulik teave võib kaasa tuua täiendava maksukohustuse, viivised ja halduskaristused.

Taani maksusüsteem eeldab ka regulaarset ettemaksete tegemist. Ettevõtte tulumaks tasutakse tavaliselt kahes etapis: prognoositava kasumi alusel makstakse aasta jooksul ettemakseid ning pärast majandusaasta lõppu tehakse lõplik tasaarvestus esitatud maksudeklaratsiooni põhjal. Kui ettemaksed on olnud suuremad kui lõplik maksukohustus, tagastab Skattestyrelsen vahe; kui väiksemad, tuleb puudujääk tasuda koos võimalike intressidega.

Iga-aastase maksudeklaratsiooni koostamisel tuleb arvestada ka sellega, kas ettevõte kuulub kontserni või on tal püsiv tegevuskoht teistes riikides. Taanis on kehtestatud reeglid siirdehindade, seotud isikute vaheliste tehingute ja kasumi jaotamise kohta, mis võivad mõjutada maksustatava kasumi suurust. Suuremate ettevõtete puhul on sageli kohustuslik koostada siirdehindade dokumentatsioon, mis peab tõendama, et seotud isikute vahelised tehingud toimuvad turutingimustel.

Lisaks tulumaksule on iga-aastase maksudeklaratsiooni kontekstis oluline arvestada ka käibemaksu (moms), tööjõumakse ja muid ettevõttega seotud makse, kuigi need deklareeritakse eraldi vormidel ja sagedamini kui kord aastas. Siiski peavad need andmed olema kooskõlas ettevõtte aastaaruande ja maksudeklaratsiooniga, et vältida vastuolusid ja maksuameti täiendavaid päringuid.

Kokkuvõttes on Taani ettevõtte iga-aastane maksudeklaratsioon süsteemne protsess, mis seob omavahel raamatupidamise, maksuarvestuse ja ettevõtte strateegilise planeerimise. Hästi korraldatud raamatupidamine, õigeaegne dokumentide kogumine ja Taani maksureeglite tundmine on võtmetegurid, mis aitavad tagada, et maksudeklaratsioon oleks korrektne, optimeeritud ja vastaks kõigile seadusest tulenevatele nõuetele.

Taani ettevõtte iga-aastane raamatupidamine – vajalikud dokumendid ja andmed

Taani ettevõtte iga-aastane raamatupidamine on aluseks nii maksudeklaratsioonidele kui ka äriregistrile esitatavale aastaaruandele. Korrektselt peetud raamatupidamine tagab, et ettevõtte tulud, kulud, varad ja kohustused on õigesti kajastatud ning et ärimaks (selskabsskat), käibemaks (moms) ja tööjõumaksud on arvutatud vastavalt Taani seadustele. Allpool on ülevaade peamistest dokumentidest ja andmetest, mida Taani ettevõte peab iga-aastase aruandluse jaoks koguma ja säilitama.

Põhiraamatupidamise dokumendid ja algdokumendid

Taanis on kõik ettevõtted kohustatud säilitama raamatupidamise algdokumente vähemalt 5 aastat. See nõue kehtib nii ApS, A/S, I/S, IVS (kui see veel tegutseb) kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate kohta. Olulisimad dokumendid on:

• müügiarved (sissetulevad tulud, sh ekspordiarved ja arved EL-sisesele käibele)
• ostuarved (kaupade ja teenuste ostud, sh kulud, millelt saab sisendkäibemaksu maha arvata)
• sularahatehingute kviitungid ja tšekid
• pangaväljavõtted kõigilt ettevõtte kontodelt, sh krediidiliinid ja ärikaardid
• lepingud klientide ja tarnijatega (pikemaajalised lepingud, rendi- ja liisinglepingud)
• laenulepingud, intressiarvestused ja tagasimaksegraafikud
• palgalehed, töölepingud ja muud personalidokumendid
• varade ostu-müügi lepingud (masinad, seadmed, sõidukid, immateriaalne vara)

Andmed tulude ja kulude kohta

Iga-aastase maksudeklaratsiooni ja aastaaruande koostamiseks tuleb tulud ja kulud süstematiseerida vastavalt Taani raamatupidamis- ja maksureeglitele. Olulised andmekategooriad on:

• Äritulud: kaupade ja teenuste müük, litsentsitasud, konsultatsioonitasud, renditulud, intressitulud ja muud tegevusvälised tulud
• Otsesed kulud: kaubavarude ost, tootmiskulud, alltöövõtutasud
• Kaudsed kulud: kontorikulud, sidekulud, turundus, professionaalsed teenused (raamatupidaja, jurist), kindlustus
• Püsikulud: rendi- ja liisingumaksed, kommunaalkulud, hooldus- ja remondikulud
• Finantskulud: intressid, pangatasud, valuutakursi kahjumid
• Erakorralised tulud ja kulud: ühekordsed tehingud, mis ei ole seotud ettevõtte tavapärase tegevusega

Kõik kulud, mida soovitakse maksustatavast kasumist maha arvata, peavad olema dokumenteeritud ja äriga otseselt seotud. Näiteks esinduskuludel ja sõidukuludel on Taanis erireeglid, mis piiravad mahaarvatavat osa.

Põhivara, amortisatsioon ja investeeringud

Taani maksuseadus lubab põhivara amortiseerida maksuarvestuses kindlate määrade järgi. Seetõttu on oluline koguda ja korrastada järgmised andmed:

• põhivara nimekiri koos ostukuupäeva, soetusmaksumuse ja kasutuselevõtu kuupäevaga
• amortisatsioonimeetod (näiteks lineaarne või maksimaalne lubatud maksumäär vastavalt maksuseadusele)
• amortisatsioonimäärad eri varaklassidele (näiteks masinad, seadmed, IT-tehnika, sõidukid)
• investeeringutoetused või muud toetused, mis on seotud vara soetamisega
• vara müügi või mahakandmise dokumendid (müügilepingud, utiliseerimisaktid)

Korrektselt peetud põhivararegister on vajalik nii maksuarvestuse kui ka aastaaruande bilansi jaoks, sest see mõjutab ettevõtte kasumit ja maksukohustust.

Laovarud ja varude hindamine

Ettevõtetel, kellel on kaubavarud või pooleliolev toodang, tuleb iga majandusaasta lõpus teha laoinventuur. Vajalikud andmed on:

• laoseis majandusaasta lõpu seisuga (kogused ja ühikud)
• varude soetusmaksumus või tootmiskulu
• hindamismeetod (näiteks FIFO, kaalutud keskmine)
• mahakantud või aegunud kaubad koos põhjendustega

Laovarude õige hindamine mõjutab otseselt kasumiaruannet, sest müüdud kaupade kulu arvutatakse laoseisu muutuse alusel.

Palgaarvestus ja tööjõumaksud

Taanis on tööandja kohustatud deklareerima ja tasuma töötasudega seotud maksud ja maksed, sealhulgas:

• töötajate tulumaksu kinnipidamine vastavalt nende isiklikele maksukaartidele (skattekort)
• tööandja sotsiaalmaksed ja kohustuslikud panused (näiteks ATP, tööõnnetuskindlustus, võimalusel pensioniskeemid)
• puhkusetasu (feriepenge) arvestus ja deklareerimine

Iga-aastase aruandluse jaoks on vaja koondandmeid makstud palkade, kinnipidatud maksude ja tasutud tööandjamaksete kohta. Need andmed peavad vastama Taani maksuameti (Skattestyrelsen) süsteemis olevale infole.

Käibemaksu (moms) andmed

Kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohustuslasena, tuleb koguda ja korrastada kõik käibemaksuga seotud andmed:

• maksustatav käive Taanis (standardmääraga 25% maksustatav müük)
• 0% määraga maksustatav käive (näiteks teatud eksporditehingud)
• käibemaksuvaba käive (teenused või tooted, mis on seadusega maksuvabastatud)
• sisendkäibemaks ostudelt ja kuludelt, millelt on õigus käibemaksu tagasi küsida
• erikorrad, näiteks ettevõtte sõidukite, esinduskulude ja segakasutuses vara käibemaks

Käibemaksu aruanded esitatakse aasta jooksul perioodiliselt (kuu, kvartal või poolaasta), kuid aasta lõpus tuleb tagada, et kogu aasta andmed on kooskõlas raamatupidamise ja maksudeklaratsiooniga.

Finantsaruanded: kasumiaruanne, bilanss ja rahavoog

Iga-aastase maksudeklaratsiooni ja äriregistrile esitatava aruande koostamiseks tuleb raamatupidamisandmetest vormistada:

• kasumiaruanne (tulud, kulud, ärikasum, finantstulem, maksueelne ja -järgne kasum)
• bilanss (varad, kohustused, omakapital)
• vajadusel rahavoogude aruanne (eriti suuremate ettevõtete puhul)

Need aruanded peavad vastama Taani raamatupidamisstandarditele (årsregnskabsloven) ning olema kooskõlas maksuarvestuse põhimõtetega. Väiksematel ettevõtetel on teatud lihtsustused, kuid andmete usaldusväärsus ja täielikkus on alati kohustuslik.

Andmed omanike, osanike ja seotud isikute kohta

Taani maksudeklaratsioonides ja aastaaruannetes tuleb sageli esitada teavet omanike ja seotud isikute kohta, eriti kui esineb tehinguid turuhinnast erinevatel tingimustel. Vajalikud andmed on näiteks:

• osanike ja aktsionäride nimekiri ning nende osalusprotsent
• laenud omanikele või omanikelt ettevõttele
• dividendimaksed ja muud omanikele tehtud väljamaksed
• tehingud seotud ettevõtete või isikutega (transfer pricing reeglite seisukohalt olulised tehingud)

Sellised andmed on olulised, et hinnata, kas maksuarvestus vastab turutingimustele ja Taani maksuseaduse nõuetele.

Digitaalne raamatupidamine ja andmete esitamine

Taanis eelistatakse digitaalseid lahendusi nii raamatupidamises kui ka aruandluses. Praktikas tähendab see, et:

• raamatupidamist peetakse sageli pilvepõhistes süsteemides, mis on integreeritud panga ja e-arvete platvormidega
• maksudeklaratsioonid ja aastaaruanded esitatakse elektrooniliselt Taani maksuameti ja äriregistri portaalide kaudu
• andmed peavad olema struktureeritud viisil, mis võimaldab kiiret kontrolli ja võrdlust (näiteks perioodide ja aruannete lõikes)

Korralikult üles ehitatud digitaalne raamatupidamine lihtsustab iga-aastase maksudeklaratsiooni koostamist, vähendab vigade riski ja aitab tähtaegadest kinni pidada.

Kokkuvõttes on Taani ettevõtte iga-aastase raamatupidamise keskmes täielik ja korrektselt dokumenteeritud andmekogum: algdokumendid, tulude ja kulude detailne jaotus, põhivara ja laovarude ülevaade, palgaandmed, käibemaksuinfo ning omanike ja seotud isikute tehingud. Mida paremini on need andmed aasta jooksul korrastatud, seda lihtsam ja turvalisem on koostada ettevõtte iga-aastane maksudeklaratsioon Taanis.

Mõisted ja terminid, mida kohtab Taani maksudeklaratsioonides

Taani ettevõtte iga-aastase maksudeklaratsiooni täitmisel puututakse kokku mitmete spetsiifiliste mõistete ja lühenditega, mida kasutatakse Taani maksusüsteemis ja raamatupidamises. Allpool on selgitused olulisematele terminitel, mida ettevõtjad ja raamatupidajad Taanis kõige sagedamini näevad.

SKAT, Skattestyrelsen ja Erhvervsstyrelsen

Taani maksusüsteemis kohtab sageli nimetusi erinevatele ametiasutustele:

• Skattestyrelsen – Taani maksuamet, mis vastutab maksude kogumise, kontrolli ja maksudeklaratsioonide töötlemise eest. Paljud kasutavad endiselt vana üldnimetust SKAT, kuid ametlik nimi on Skattestyrelsen.
• Erhvervsstyrelsen – äriregister ja järelevalveasutus, kuhu esitatakse ettevõtte aastaaruanded (årsrapport). Maksudeklaratsioon ja aastaaruanne on omavahel seotud, kuid neid esitatakse eri asutustele.

CVR-number ja SE-number

Iga Taani ettevõte saab registreerimisel unikaalse tunnuse:

• CVR-nummer – ettevõtte registrinumber (Det Centrale Virksomhedsregister). Seda kasutatakse ettevõtte tuvastamiseks kõigis ametlikes dokumentides, sh maksudeklaratsioonides.
• SE-nummer – käibemaksu- ja maksuregistreerimise number. Paljudel ettevõtetel on CVR- ja SE-number sama, kuid suurematel gruppidel võib olla mitu SE-numbrit eri tegevuste või filiaalide jaoks.

Årsopgørelse, forskudsopgørelse ja selskabsskat

Maksudeklaratsioonides esineb sageli mõisteid, mis kirjeldavad maksuarvestuse tüüpe ja ajastust:

• Årsopgørelse – lõplik aastane maksuaruanne, mille alusel tehakse kindlaks, kas ettevõte või omanik peab juurde maksma või saab tagastuse. Juriidiliste isikute puhul põhineb see esitatud ettevõtte tuludeklaratsioonil.
• Forskudsopgørelse – ettemaksuarvestus, mis näitab, kui palju makse tuleb jooksva aasta jooksul eeldatavalt tasuda. See on eriti oluline füüsilisest isikust ettevõtjatele ja partneritele täisühingus (I/S).
• Selskabsskat – ettevõtte tulumaks. Taanis on ühtne ettevõtte tulumaksumäär 22% maksustatavast kasumist.

Skattepligtig indkomst ja fradrag

Et mõista, kuidas kujuneb maksustatav kasum, tuleb eristada erinevaid tulu- ja kululiike:

• Skattepligtig indkomst – maksustatav tulu, millelt arvutatakse ettevõtte tulumaks. See on raamatupidamislikust kasumist korrigeeritud summa, kus arvestatakse maksuseadustes lubatud ja keelatud kulusid ning erisoodustusi.
• Fradrag – maksustatavast tulust mahaarvatavad kulud. Näiteks ettevõtlusega otseselt seotud kulud, amortisatsioon, intressikulud (teatud piirangutega) ja osa arenduskuludest.
• Ikke-fradragsberettigede udgifter – kulud, mida maksustatavast tulust maha arvata ei tohi (nt trahvid, erasõitude osa ilma korrektse dokumentatsioonita, teatud esinduskulude osa).

Omsætning, resultat ja egenkapital

Aastaaruannetes ja maksudeklaratsioonides kasutatakse järjepidevalt kolme põhimõistet, mis kirjeldavad ettevõtte finantsseisu:

• Omsætning – ettevõtte kogukäive ehk müügitulu enne kulude mahaarvamist. Käive on aluseks nii käibemaksu- kui ka tulumaksuarvestusele.
• Resultat før skat – kasum enne makse. See näitab, milline on ettevõtte tulemus enne tulumaksu arvestamist.
• Resultat efter skat – kasum pärast makse. See on summa, mis jääb ettevõttesse alles pärast tulumaksu tasumist.
• Egenkapital – omakapital, mis koosneb omanike sissemaksetest ja jaotamata kasumist. Omakapitali suurus ja muutused on olulised nii maksustamise kui ka juriidiliste nõuete seisukohalt (eriti ApS ja A/S puhul).

Moms, momspligtig ja momsfritaget

Käibemaks (moms) on Taani ettevõtete aruandluses keskne mõiste:

• Moms – Taani käibemaks, standardmääraga 25%. Enamik kaupu ja teenuseid kuulub standardmääraga maksustamisele.
• Momspligtig omsætning – käive, millelt tuleb arvestada ja deklareerida käibemaksu. See on aluseks nii väljamineva kui ka sisendkäibemaksu arvestusele.
• Momsfritaget omsætning – käive, mis on käibemaksust vabastatud (nt teatud finantsteenused, kindlustus, osa tervishoiu- ja haridusteenustest). Sellise käibe korral ei ole ettevõttel üldjuhul õigust sisendkäibemaksu maha arvata või on see piiratud.

Afskrivninger ja anlægsaktiver

Investeeringute ja põhivara maksustamisel kasutatakse spetsiifilisi mõisteid:

• Anlægsaktiver – põhivara (masinad, seadmed, sõidukid, kinnisvara), mida kasutatakse ettevõtluses pikema aja jooksul.
• Afskrivninger – amortisatsioon ehk põhivara kulumi arvestamine. Taanis on maksuseadustes kehtestatud konkreetsed reeglid ja maksimaalsed amortisatsioonimäärad eri varaklassidele (näiteks masinad ja seadmed kuni 25% aastas maksuarvestuses, sõltuvalt valitud meetodist ja varagrupist).

Personligt ejet virksomhed ja selskab

Maksudeklaratsioonides eristatakse selgelt ettevõtte juriidilist vormi, sest see mõjutab maksustamist:

• Personligt ejet virksomhed – füüsilisest isikust ettevõtja (üksikettevõte). Tulu maksustatakse otse omaniku isikliku tuluna, kasutades Taani füüsilise isiku tulumaksumäärasid ja sotsiaalmaksu-laadseid makseid.
• Selskab – juriidiline isik, näiteks ApS (osaühing) või A/S (aktsiaselts). Siin maksab ettevõte ise tulumaksu (selskabsskat 22%) ning omanikele makstud dividendid maksustatakse eraldi.

Selvangivelse ja indberetning

Dokumentide esitamise protsessis kasutatakse kahte olulist terminit:

• Selvangivelse – maksudeklaratsioon, mille ettevõte või omanik esitab Skattestyrelsenile. See võib olla nii ettevõtte tuludeklaratsioon kui ka omaniku isiklik deklaratsioon.
• Indberetning – andmete elektrooniline esitamine maksuhaldurile või äriregistrile (nt e-indberetning). Taanis toimub enamik maksudeklaratsioone ja aruandeid digitaalselt, kasutades NemID/MitID ja ettevõtte e-teenuseid.

NemKonto ja maksutagastused

Maksutagastuste ja maksete haldamisel on oluline roll ettevõtte ametlikul kontol:

• NemKonto – ettevõtte ametlik pangakonto, kuhu laekuvad riigipoolsed maksed, sh võimalikud maksutagastused, ning millelt tehakse automaatsed maksude tasumised. Iga Taanis registreeritud ettevõte peab omama NemKonto’t.

Nende mõistete tundmine aitab paremini mõista Taani maksudeklaratsioonide sisu, vältida vigu ning tagada, et ettevõtte iga-aastane maksuarvestus ja aruandlus vastaksid kehtivatele Taani seadustele ja nõuetele.

Taani ettevõtte iga-aastane maksudeklaratsioon – tähtajad ja esitamise kord

Taani ettevõtte iga-aastase maksudeklaratsiooni esitamise tähtajad ja kord sõltuvad nii ettevõtte juriidilisest vormist kui ka sellest, kas tegemist on raamatupidamiskohustuslasega, käibemaksukohustuslasega või tööandjana registreeritud ettevõttega. Kõik aruanded esitatakse elektrooniliselt Taani maksuameti (Skattestyrelsen) süsteemide kaudu, peamiselt portaalis TastSelv Erhverv.

Peamised tähtajad ettevõtte tulumaksu jaoks

Taani ettevõtte tulumaksu deklaratsioon (selskabsselvangivelse) esitatakse tavaliselt hiljemalt 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, kuid mitte hiljem kui 31. augustil, kui majandusaasta lõpeb kalendriaastaga. Praktikas tähendab see:

• Kui majandusaasta lõpeb 31.12, on deklaratsiooni esitamise tähtaeg tavaliselt 30.06–31.08 (täpne kuupäev sõltub Skattestyrelseni jooksva aasta juhistest ja võimalikest pikendustest).
• Kui majandusaasta lõpeb muul ajal (näiteks 30.06), on tähtaeg 6 kuu möödumisel majandusaasta lõpust, kuid Skattestyrelsen võib määrata konkreetse kuupäeva.

Ettevõtte tulumaksumäär on Taanis 22% maksustatavast kasumist. Deklaratsioonis tuleb näidata nii maksustatav kasum kui ka võimalikud kahjumid, mida saab teatud tingimustel edasi kanda ja tulevaste aastate kasumist maha arvata.

Vahepealsed ettemaksed ja lõplik arvestus

Taanis maksavad osaühingud (ApS), aktsiaseltsid (A/S) ja teised juriidilised isikud tulumaksu ettemaksetena. Aasta jooksul on tavaliselt kaks ettemakse tähtaega:

• 1. ettemakse: märtsis
• 2. ettemakse: novembris

Ettevõte saab valida, kas tasub ainult standardseid ettemakseid, teeb täiendava vabatahtliku ettemakse või ootab lõpliku arvestuseni. Pärast iga-aastase maksudeklaratsiooni esitamist teeb Skattestyrelsen lõpliku aastase tasaarvestuse, kus arvestatakse:

• deklareeritud maksustatav kasum või kahjum
• aasta jooksul makstud ettemaksed
• võimalikud intressid ja viivised hilinenud maksete eest

Kui ettemakseid on olnud rohkem kui lõplik maksusumma, tagastatakse ülejääk ettevõttele. Kui ettemakseid on olnud vähem, tuleb puudujääk tasuda Skattestyrelseni määratud tähtajaks.

Käibemaksu (moms) aruannete esitamise tähtajad

Käibemaksukohustuslastele on Taanis kehtestatud erinevad aruandlusperioodid sõltuvalt ettevõtte aastakäibest:

• Kvartaalne aruandlus: väiksemad ettevõtted – deklaratsioon ja tasumine iga kvartali kohta, tavaliselt hiljemalt 1 kuu ja 10 päeva pärast kvartali lõppu.
• Kord kuus: suurema käibega ettevõtted – deklaratsioon ja tasumine iga kuu kohta, tavaliselt hiljemalt 1 kuu ja 10 päeva pärast kuu lõppu.
• Kord aastas: väga väikese käibega ettevõtted – deklaratsioon ja tasumine kord aastas, tavaliselt hiljemalt 6 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

Käibemaksu standardmäär Taanis on 25%. Deklaratsioonides tuleb näidata nii väljaminev käibemaks (müükidelt) kui ka sisendkäibemaks (ostudelt), mille alusel arvutatakse tasumisele kuuluv või tagastatav summa.

Tööandjana registreeritud ettevõtte aruandlus

Kui Taani ettevõte on tööandja, tuleb töötajate tulumaksu (A-skat) ja tööandja sotsiaalmaksude (arbejdsmarkedsbidrag – 8% töötaja brutotasust) kohta esitada regulaarseid aruandeid. Need andmed esitatakse elektrooniliselt süsteemis eIndkomst:

• deklaratsioon tavaliselt iga kuu kohta
• tähtaeg on üldjuhul järgmise kuu alguses (täpne kuupäev sõltub Skattestyrelseni kalendrist)

Tööandjana tuleb jälgida, et kõik töötajate andmed, väljamaksed, maksud ja sotsiaalmaksed oleksid õigel ajal deklareeritud, sest hilinemise korral võivad järgneda intressid ja trahvid.

Esitamise kord – elektroonilised süsteemid ja volitused

Kõik Taani ettevõtte iga-aastased maksudeklaratsioonid ja aruanded esitatakse ainult elektrooniliselt. Peamised kanalid on:

• TastSelv Erhverv: ettevõtte portaali kaudu saab esitada tulumaksu deklaratsiooni, käibemaksu aruandeid, vaadata tasaarvestusi ja maksegraafikuid.
• eIndkomst: töötajate tulumaksu ja sotsiaalmaksude deklareerimine.

Ettevõtte juhatuse liige või omanik logib süsteemi tavaliselt sisse NemID/MitID abil. Kui raamatupidamist või maksuarvestust teeb raamatupidamisbüroo või maksunõustaja, tuleb neile anda vastavad elektroonilised volitused, et nad saaksid deklaratsioone ettevõtte nimel esitada.

Hilinemine, parandused ja trahvid

Kui Taani ettevõtte iga-aastane maksudeklaratsioon esitatakse pärast tähtaega, võib Skattestyrelsen määrata:

• hilinemise eest trahvi (suurus sõltub ettevõtte liigist ja viivitusest)
• intressi tasumata maksusummadele
• ajutise hinnangulise maksusumma, kui deklaratsiooni ei esitata üldse

Kui ettevõte avastab pärast deklaratsiooni esitamist vea, on võimalik esitada parandatud deklaratsioon. Parandused tuleks teha nii kiiresti kui võimalik, et vähendada võimalikke intresse ja vältida vaidlusi maksuametiga.

Praktilised soovitused tähtaegadest kinnipidamiseks

Et vältida hilinemist ja lisakulusid, on mõistlik:

• planeerida raamatupidamise sulgemine ja aastaaruande koostamine varakult
• kasutada kalendrit või raamatupidamistarkvara, mis tuletab meelde Taani maksutähtaegu
• hoida ettevõtte andmed (aadress, kontaktisikud, pangakontod) Skattestyrelseni süsteemis alati ajakohased
• vajadusel sõlmida leping professionaalse raamatupidamisbürooga, kes tunneb Taani maksuseadusi ja tähtaegu

Korrektne ja õigeaegne Taani ettevõtte iga-aastase maksudeklaratsiooni esitamine aitab vältida trahve, vähendada maksuriske ja tagada, et ettevõtte maksukoormus oleks seaduslikult optimeeritud.

Taani ettevõtte iga-aastane maksuaruanne – deklaratsioonide liigid ja vormid

Taanis tegutseva ettevõtte iga-aastane maksuaruanne koosneb mitmest eri liiki deklaratsioonist ja vormist, mida esitatakse peamiselt Maksu- ja Tolliametile (Skattestyrelsen) läbi e-Teenuse (TastSelv Erhverv). Õige vormi valik sõltub ettevõtte õiguslikust vormist, käibe suurusest, töötajate olemasolust ja sellest, kas ettevõte on käibemaksukohustuslane või maksab näiteks tööandjamakse.

Peamised ettevõtte tuludeklaratsioonid

Taani äriühingute (näiteks ApS ja A/S) tulumaksuarvestuse keskne dokument on ettevõtte tuludeklaratsioon ehk selvangivelse for selskaber. Seda esitatakse elektrooniliselt Skattestyrelseni süsteemis ning see põhineb ettevõtte aastaaruandel ja raamatupidamisandmetel.

Olulised vormid ja deklaratsioonid tulumaksu arvestamiseks:

• Ettevõtte tuludeklaratsioon (selskabsselvangivelse) – sisaldab teavet ettevõtte maksustatava kasumi, mahaarvamiste, varade ja kohustuste kohta. Selle alusel arvutatakse ettevõtte tulumaks (selskabsskat) määraga 22% maksustatavast kasumist.
• Ettevõtte eeltäidetud andmed – Skattestyrelsen kasutab varasemaid deklaratsioone ja kolmandate isikute andmeid (näiteks pangad, pensionifondid), kuid ettevõte peab need andmed üle kontrollima ja vajadusel korrigeerima.
• Lisa- ja täpsustusvormid – teatud tegevusalade või tehingute (näiteks rahvusvahelised tehingud, seotud isikute laenud, immateriaalsed varad) puhul võib olla vaja esitada täiendavaid vorme või lisasid.

Kui ettevõte kuulub konsolideeritud gruppi või omab tütarettevõtteid välismaal, võib lisanduda kohustus esitada eraldi vorme seotud isikute tehingute ja siirdehindade kohta.

Käibemaksu (moms) deklaratsioonid ja vormid

Käibemaksukohustuslased esitavad regulaarselt käibemaksu deklaratsiooni (momsangivelse), mille sagedus sõltub ettevõtte aastakäibest:

• Kuni 5 miljoni DKK aastakäive – käibemaksu deklaratsioon tavaliselt kord aastas
• 5–50 miljonit DKK aastakäive – deklaratsioon kord kvartalis
• Üle 50 miljoni DKK aastakäive – deklaratsioon kord kuus

Käibemaksu deklaratsioon esitatakse elektrooniliselt TastSelv Erhverv keskkonnas. Deklaratsioonis näidatakse:

• müügikäive ja sellelt arvestatud käibemaks
• sisendkäibemaks ostudelt ja kuludelt, millelt on õigus käibemaksu maha arvata
• impordi ja EL-sisese kaubanduse tehingud (vajadusel koos täiendavate aruannetega)

Lisaks üldisele käibemaksu deklaratsioonile võivad teatud ettevõtted olla kohustatud esitama EL-sisese kaubanduse aruandeid (EU-salg uden moms / listeangivelse), kui nad müüvad kaupu või teenuseid teiste EL riikide käibemaksukohustuslastele.

Tööandjamaksud ja palgaga seotud deklaratsioonid

Ettevõtted, kellel on töötajad, esitavad regulaarselt tööandjamakse ja palgaandmeid. Põhivormid on:

• A-tulude ja kinnipeetud maksu deklaratsioon (A-skat) – tööandja deklareerib ja tasub töötajate palgalt kinnipeetud tulumaksu ning tööandja sotsiaalmaksed (arbejdsmarkedsbidrag, 8%).
• Tööandja aruanded e-Indkomst süsteemis – iga palgamaksmise kohta esitatakse elektrooniline kanne, mis sisaldab infot palga, maksude, pensionimaksete ja muude hüvitiste kohta.
• Erimaksud ja tasud – näiteks teatud kindlustusmaksete, sõidukite või keskkonnatasude puhul võivad kehtida eraldi deklaratsioonid.

Need deklaratsioonid on otseselt seotud ettevõtte iga-aastase maksuaruandega, sest palgakulud, tööandjamaksud ja muud seotud kulud kajastuvad ka ettevõtte tuludeklaratsioonis ja raamatupidamises.

Erivormid eri tüüpi ettevõtetele

Kuigi üldpõhimõtted on sarnased, kasutavad eri õigusvormid mõnevõrra erinevaid deklaratsioone:

• Osaühing (ApS) ja aktsiaselts (A/S) – esitavad ettevõtte tuludeklaratsiooni (selskabsselvangivelse), käibemaksu deklaratsioone ja tööandjamaksude aruandeid vastavalt tegevusele. Lisaks esitatakse aastaaruanne Äriregistrile (Erhvervsstyrelsen).
• Täisühing (I/S) ja muud läbipaistvad ühingud – ühing ise võib esitada teatud teabevorme, kuid maksustamine toimub tavaliselt osanike tasandil. Seetõttu täidavad osanikud oma isiklikud tuludeklaratsioonid, kus kajastavad oma osa ühingu kasumist või kahjumist.
• Füüsilisest isikust ettevõtja – kasutab isiklikku tuludeklaratsiooni (personlig selvangivelse), kus ärikasum deklareeritakse eraldi ja maksustatakse koos muu isikliku tuluga. Samas esitab ta eraldi käibemaksu ja tööandjamaksude deklaratsioone, kui on käibemaksukohustuslane või tööandja.

Rahvusvahelised tehingud ja lisadeklaratsioonid

Ettevõtted, kes teevad rahvusvahelisi tehinguid, võivad olla kohustatud esitama täiendavaid vorme:

• Siirdehindade dokumentatsioon – suuremate gruppide ja seotud isikute tehingute puhul nõutakse detailset dokumentatsiooni ja mõnikord eraldi deklaratsiooni, mis kinnitab, et tehingud on tehtud turutingimustel.
• EL-sisese teenuse ja kaubanduse aruanded – kui ettevõte müüb kaupu või teenuseid teiste EL riikide ettevõtetele, tuleb esitada vastavad aruanded Skattestyrelsenile.
• Allikmaksu deklaratsioonid – teatud väljamaksete (näiteks dividendid mitteresidentidele) puhul tuleb deklareerida ja tasuda allikmaks vastavalt Taani seadustele ja topeltmaksustamise vältimise lepingutele.

Elektrooniline esitamine ja vormide täitmise praktika

Kõik peamised deklaratsioonid ja vormid esitatakse Taanis elektrooniliselt. Ettevõtted kasutavad selleks:

• TastSelv Erhverv – Skattestyrelseni e-teenus, kus täidetakse ja esitatakse tuludeklaratsioonid, käibemaksu aruanded, tööandjamaksude deklaratsioonid ja muud maksuvormid.
• Raamatupidamistarkvara integratsioon – paljud Taanis kasutatavad raamatupidamisprogrammid on integreeritud Skattestyrelseni süsteemidega, mis võimaldab andmeid otse tarkvarast üle kanda ja vähendab käsitsi sisestamise vigu.

Õige deklaratsiooni liigi ja vormi valik on oluline, et vältida trahve, intresse ja täiendavaid kontrollimenetlusi. Seetõttu on soovitatav, et ettevõtte iga-aastane maksuaruanne koostatakse kooskõlas kehtivate Taani maksuseaduste, Skattestyrelseni juhiste ja hea raamatupidamistavaga.

Maksusoodustused, mahaarvamised ja kulude kajastamine Taanis

Maksusoodustuste ja mahaarvamiste õige kasutamine on Taanis tegutseva ettevõtte jaoks üks olulisemaid viise seaduslikult maksukoormust vähendada. Oluline on eristada kulusid, mis on otseselt seotud ettevõtlusega, ning kulusid, millel on osaliselt eratarbimise iseloom. Taani maksuhaldur (Skattestyrelsen) eeldab, et kõik kulud on dokumenteeritud ning äriliselt põhjendatud.

Üldpõhimõtted: milliseid kulusid saab Taanis maha arvata?

Ettevõtte tulust saab üldjuhul maha arvata kõik kulud, mis on vajalikud tulu teenimiseks ja ettevõtte tegevuse säilitamiseks või arendamiseks. See hõlmab muu hulgas:

• kontori ja tootmisruumide üür, kommunaalkulud ja hoolduskulud
• töötajate palgad, tööandja sotsiaalmaksed ja pensionimaksed
• teenused (raamatupidamine, juriidiline nõustamine, konsultatsioonid, IT-tugi)
• reklaami- ja turunduskulud
• töövahendid, seadmed ja masinad
• ärireisid ja lähetused, kui need on selgelt seotud ettevõtlusega

Kõik kulud peavad olema tõendatud arve või muu usaldusväärse dokumendiga. Sularahamaksed ilma korrektselt vormistatud tõenditeta võivad maksudeklaratsioonis tagasi lükata.

Põhivara, amortisatsioon ja investeeringud

Pika kasutuseaga vara (näiteks masinad, seadmed, sõidukid, IT-tehnika) ei kajastata Taanis üldjuhul kohe täies mahus kuluna, vaid amortiseeritakse. Tüüpiline lähenemine on amortisatsioon maksimaalselt kuni 25% aastas jääkväärtuselt paljudele masinatele ja seadmetele, kuid täpne määr sõltub vara liigist ja kehtivatest reeglitest.

Väiksemad ostud, mille väärtus jääb alla teatud piiri (nt odavamad töövahendid või kontoriseadmed), saab sageli kohe kulusse kanda, kui need on äriliselt põhjendatud. Suuremate investeeringute puhul on oluline vara õigesti liigitada, et kasutada maksimaalselt lubatud amortisatsioonimäära.

Autod ja transpordikulud

Sõidukite maksustamine ja kulude kajastamine on Taanis detailsete reeglitega reguleeritud. Üldjoontes tuleb eristada:

• ettevõtte nimele registreeritud autod, mida kasutatakse ainult ärilistel eesmärkidel
• autod, mida kasutatakse nii töö- kui ka erasõitudeks
• töötajate isiklikud autod, mida kasutatakse tööülesannete täitmiseks

Kui ettevõtte auto on töötajale või omanikule kättesaadav ka erasõitudeks, võib tekkida kohustus arvestada erisoodustuse väärtus töötaja tuluna. Sellisel juhul maksustatakse töötajat vastavalt erisoodustuse reeglitele, samas kui ettevõte saab auto kulud (amortisatsioon, kütus, hooldus, kindlustus) üldjuhul maksustatavast tulust maha arvata.

Kui töötaja kasutab tööks isiklikku autot, võib ettevõte hüvitada läbitud kilomeetrid maksuvabalt kuni Taani riiklikult kehtestatud kilomeetrimääradeni, tingimusel et lähetused on korrektselt dokumenteeritud (lähetuslehed, sõidupäevik).

Esindus-, toitlustus- ja meelelahutuskulud

Esindus- ja meelelahutuskulud (klientide vastuvõtt, ärilõunad, üritused) on Taanis osaliselt mahaarvatavad. Tavaliselt saab sellistest kuludest maksustatavast tulust maha arvata ainult osa (näiteks 25%), ülejäänu loetakse mitteäriliseks kuluks. Täpne määr sõltub kululiigist ja kehtivatest reeglitest, seetõttu on oluline iga kulu korrektselt liigitada.

Et kulud oleksid mahaarvatavad, peab arvel olema selgelt näha:

• teenuse või toote sisu (nt „lõuna kliendiga”, „seminariruumide rent”)
• kuupäev ja koht
• osalejad (kliendi nimi, ettevõte)
• seos ettevõtte tegevusega

Ilma selge ärilise põhjenduseta võib Skattestyrelsen need kulud maksudeklaratsioonis tagasi lükata.

Kodukontor ja segakasutusega kulud

Kui ettevõtte omanik töötab osaliselt kodukontorist, võib teatud osa koduga seotud kuludest (elekter, küte, internet, üür või laenumaksed) olla osaliselt mahaarvatav. Taani maksureeglid nõuavad, et:

• tööruum oleks selgelt eristatav ja kasutusel peamiselt ettevõtluseks
• mahaarvamise proportsioon (nt ruutmeetrite järgi) oleks mõistlik ja dokumenteeritav

Segakasutusega kulude (nt internet, telefon) puhul on tavapärane jagada kulud ärilise ja isikliku kasutuse vahel protsentuaalselt. Ainult äriline osa on maksustatavast tulust mahaarvatav.

Töötajatega seotud kulud ja hüvitised

Töötajate palgad, tööandja sotsiaalmaksed ja kohustuslikud pensionimaksed on Taanis ettevõtte jaoks täielikult mahaarvatavad kulud. Samuti saab maha arvata:

• tööriided ja isikukaitsevahendid, kui need on vajalikud tööks
• koolitused ja kursused, mis on seotud töötaja ametialase arenguga
• lähetuskulud (transport, majutus, päevarahad) vastavalt kehtivatele normidele

Teatud töötajatele pakutavad hüved (nt tasuta toitlustus, sporditoetus, kingitused) võivad olla kas täielikult või osaliselt maksustatavad töötaja tuluna. Sellisel juhul on kulud ettevõtte jaoks üldjuhul siiski mahaarvatavad, kuid tuleb arvestada erisoodustuse maksustamisega töötaja tasandil.

Intressid, laenud ja finantskulud

Ettevõtte laenudelt makstud intressid on reeglina mahaarvatavad, kui laen on võetud ärilisel eesmärgil (investeeringud, käibekapital). Taani maksuseadus sisaldab siiski reegleid, mis piiravad intresside mahaarvamist, kui ettevõttel on suur võlakoormus või tegemist on seotud isikute vaheliste laenudega (thin capitalization reeglid, intresside piirangud).

Finantskulude (pangatasud, valuutakursi kahjumid, liisingukulud) mahaarvamine sõltub nende seosest ettevõtte tegevusega. Korrektselt dokumenteeritud ja äriliselt põhjendatud finantskulud on üldjuhul mahaarvatavad.

Uurimis- ja arendustegevuse (R&D) maksusoodustused

Taanis on mitmeid maksusoodustusi ettevõtetele, kes tegelevad uurimis- ja arendustegevusega. R&D kulud on üldjuhul täielikult mahaarvatavad, lisaks võib sõltuvalt kehtivatest programmidest olla võimalik:

• kasutada kõrgendatud mahaarvamise määra teatud tüüpi arenduskuludele
• taotleda maksutagastust, kui ettevõttel on R&D tõttu kahjum ja puudub maksustatav kasum, mille arvelt kulusid tasaarvestada

R&D soodustuste kasutamiseks on oluline kulud eraldi arvestada ja dokumenteerida (projektid, eesmärgid, töötajate tööaeg, kululiigid), et Skattestyrelsen saaks vajadusel kontrollida, kas tegemist on tegeliku arendustegevusega.

Käibemaksuga seotud kulude kajastamine

Käibemaksukohustuslased saavad üldjuhul sisendkäibemaksu maha arvata nendelt ostudelt ja kuludelt, mis on seotud maksustatava käibe teenimisega. See tähendab, et:

• äriliste ostude puhul saab sisendkäibemaksu tagasi küsida või tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata
• kulud, mis on seotud maksuvaba tegevusega (nt teatud finantsteenused), ei anna õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele
• segakasutusega kulude puhul tuleb sisendkäibemaks jagada proportsionaalselt ärilise ja isikliku kasutuse vahel

Oluline on eristada maksustatavat, maksuvaba ja nullmääraga käivet, sest see mõjutab otseselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Mitteärilised kulud ja piirangud mahaarvamisel

Mõned kulud ei ole Taanis maksustatavast tulust mahaarvatavad, isegi kui need on ettevõtte kaudu makstud. Näiteks:

• omaniku või töötajate puhtalt isiklikud kulud (puhkusereisid, eratarbed)
• trahvid ja karistuslikud tasud
• teatud annetused ja sponsorlus, mis ei ole otseselt seotud ettevõtte turunduse või mainekujundusega

Kui ettevõte tasub omaniku või töötaja isiklikke kulusid, käsitletakse neid üldjuhul kas erisoodustusena (töötaja tulu) või omaniku väljamaksena (dividend või muu jaotus), mitte ärikuluna.

Praktilised soovitused kulude kajastamiseks

Et vältida probleeme Taani maksuhalduriga ja kasutada maksusoodustusi maksimaalselt, on soovitatav:

• hoida kõik arved ja kviitungid süstematiseeritult ning digitaalselt arhiveerituna
• lisada arvetel või raamatupidamissüsteemis lühike selgitus kulu sisu ja eesmärgi kohta
• eristada selgelt ärilised ja isiklikud kulud, vältides nende segunemist
• pidada sõidupäevikut ja lähetusaruandeid, kui kasutatakse autosid või tehakse ärireise
• küsida professionaalset nõu keerukamate tehingute (R&D, rahvusvahelised tehingud, seotud isikute laenud) puhul

Korrektselt kajastatud kulud, õigesti kasutatud maksusoodustused ja teadlik lähenemine mahaarvamistele aitavad Taanis tegutseval ettevõttel vähendada seaduslikult oma maksukoormust ning samal ajal vähendada maksukontrolli ja vaidluste riski.

Käibemaks (KM) Taani ettevõtete iga-aastases aruandluses

Käibemaks (moms) on Taanis üks olulisemaid makse, mis mõjutab pea kõiki ettevõtteid – nii kohalikke kui ka välisomanikega äriühinguid. Õige käibemaksuarvestus on vajalik nii igapäevases raamatupidamises kui ka iga-aastases aruandluses, sest käibemaksuandmed peavad olema kooskõlas ettevõtte majandusaasta aruande ja maksudeklaratsioonidega.

Taanis on üldine käibemaksumäär 25%. Eraldi vähendatud määrasid (näiteks toiduainetele või majutusele) ei ole, kuid teatud tehingud on kas käibemaksuvabad või väljaspool käibemaksusüsteemi. See tähendab, et ettevõte peab juba algusest peale korrektselt eristama maksustatavat, maksuvaba ja käibemaksuta käivet.

Käibemaksukohustus Taanis ja registreerimise piir

Taanis peab ettevõte end käibemaksukohustuslasena registreerima, kui maksustatav käive ületab 50 000 DKK 12 järjestikuse kuu jooksul. Registreerimine toimub SKATi (Taani maksuamet) juures ning pärast registreerimist on ettevõttel kohustus esitada käibemaksuaruandeid vastavalt määratud perioodile.

Registreerimise kohustus kehtib nii Taanis registreeritud ettevõtetele kui ka välisettevõtetele, kes osutavad Taanis maksustatavaid teenuseid või müüvad kaupu, mille puhul käibemaks tuleb tasuda Taanis.

Käibemaksu aruandlusperioodid ja seos aastaaruandega

Käibemaksu deklareeritakse Taanis tavaliselt:

• igakuiselt – suurema käibega ettevõtted
• kvartaalselt – keskmise käibega ettevõtted
• kaks korda aastas – väiksema käibega ettevõtted

Perioodi määrab SKAT, lähtudes ettevõtte käibe suurusest. Kuigi käibemaksu deklareeritakse aasta jooksul mitmel korral, peab ettevõte iga-aastase aruandluse käigus tagama, et:

• kõik esitatud käibemaksudeklaratsioonid vastavad pearaamatu ja müügi-/ostureskontro andmetele
• käibemaksukontode saldod (sisend- ja väljundkäibemaks) klapivad majandusaasta lõpu seisuga
• võimalikud parandused ja ümberarvestused on tehtud enne lõpliku aastaaruande ja maksudeklaratsiooni esitamist

Sisend- ja väljundkäibemaks Taani ettevõtte raamatupidamises

Taani käibemaksusüsteem põhineb sisend- ja väljundkäibemaksu põhimõttel:

• Väljundkäibemaks – käibemaks, mida ettevõte lisab oma müügihinnale (arvetel klientidele). See tuleb deklareerida ja tasuda SKATile.
• Sisendkäibemaks – käibemaks, mille ettevõte maksab oma ostudelt (kaup, teenused, investeeringud) ja millel on õigus mahaarvamisele, kui ost on seotud maksustatava äritegevusega.

Iga aruandeperioodi lõpus arvutatakse tasumisele kuuluv või tagastatav käibemaks kui väljundkäibemaks miinus sisendkäibemaks. Aasta lõpus peab see koondsumma olema kooskõlas kõigi perioodiliste deklaratsioonide ja raamatupidamisega.

Käibemaksuvabad ja piiratud mahaarvamisega tehingud

Taanis on mitmeid tegevusi, mis on käibemaksuvabad (näiteks teatud finantsteenused, kindlustus, osa tervishoiu- ja haridusteenustest). Sellise käibe puhul ei lisata müügile käibemaksu, kuid sellega seotud kuludelt ei ole üldjuhul lubatud sisendkäibemaksu maha arvata.

Lisaks on teatud kuludel piiratud sisendkäibemaksu mahaarvamine, näiteks:

• esinduskulud – sisendkäibemaksu saab maha arvata vaid osaliselt või üldse mitte, sõltuvalt kululiigist
• sõidukid ja nende kasutamine – erisätted sõiduautode ja segakasutusega autode puhul
• majutus ja toitlustus – sageli piiratud mahaarvamisega

Aastaaruande koostamisel tuleb kontrollida, et piiratud mahaarvamisele kuuluv sisendkäibemaks ei oleks ekslikult täielikult maha arvatud. Vajadusel tehakse korrigeerimiskanded ja esitatakse parandatud käibemaksudeklaratsioon.

Piiriülene käive, EL-kaubandus ja käibemaks

Taani ettevõtete iga-aastases aruandluses on oluline korrektselt kajastada piiriülest käivet, eriti EL-sisese kaubanduse puhul. Olulised aspektid on:

• EL-sisene kaupade müük käibemaksukohustuslastele – tavaliselt maksustatakse ostja riigis pöördmaksustamise korras, Taani müüja arvel on 0% käibemaks, kuid tehing tuleb deklareerida VIES/EC Sales Listis
• EL-sisene kaupade ost – Taani ettevõte deklareerib nii väljund- kui sisendkäibemaksu Taanis (pöördmaksustamine)
• teenuste osutamine teiste EL-riikide ettevõtetele – üldreeglina maksustatakse teenus kliendi riigis pöördmaksustamisega, kuid on erandeid (näiteks kinnisvaraga seotud teenused)

Aasta lõpus peab ettevõte kontrollima, et kõik EL-sisesed tehingud on õigesti liigitatud, deklareeritud ning et käibemaksuarvestus vastab nii Taani kui ka EL-i reeglitele.

Käibemaksu korrigeerimised ja inventuur aastaaruande koostamisel

Majandusaasta lõpus tehakse sageli käibemaksuga seotud korrigeerimisi, mis mõjutavad nii raamatupidamist kui ka maksudeklaratsioone. Levinumad korrigeerimised on:

• varude inventuur – kaupade jääkide ümberhindamine ja võimalike kahjude arvestamine, mis võib mõjutada sisendkäibemaksu
• pikaajaliste varade (näiteks kinnisvara, seadmed) käibemaksu korrigeerimine, kui nende kasutus otstarve on muutunud (näiteks maksustatav vs maksuvaba tegevus)
• vigade parandamine varasemates perioodides – kui avastatakse, et mõni arve oli valesti käibemaksuga käsitletud

Kui korrigeerimised on olulised, tuleb esitada parandatud käibemaksudeklaratsioonid vastavate perioodide kohta. See tagab, et ettevõtte iga-aastane maksuaruanne ja käibemaksuandmed on kooskõlas ning vähendab hilisemate maksukontrollide ja trahvide riski.

Käibemaksu dokumenteerimine ja säilitamiskohustus

Taanis kehtib ettevõtetele kohustus säilitada käibemaksuga seotud dokumente (arved, lepingud, deklaratsioonid, aruanded) vähemalt 5 aastat. Dokumentatsioon peab võimaldama SKATil kontrollida:

• müügi- ja ostuarvete vastavust deklareeritud käibemaksule
• sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust
• piiriüleste tehingute korrektsust

Korralik dokumenteerimine ja süsteemne käibemaksuarvestus lihtsustab oluliselt iga-aastase maksuaruande koostamist ning vähendab vigade ja vaidluste tõenäosust Taani maksuametiga.

Füüsilisest isikust ettevõtja (üksikettevõte) maksustamine ja aruandlus Taanis

Füüsilisest isikust ettevõtja (üksikettevõte, taani keeles enkeltmandsvirksomhed) on Taanis kõige lihtsam ja paindlikum ettevõtlusvorm. Omanik ja ettevõte ei ole juriidiliselt eraldatud, mis tähendab, et ettevõtte kasum maksustatakse otse omaniku isikliku tuluna. See annab maksustamisel palju võimalusi, kuid toob kaasa ka suurema isikliku vastutuse.

Üksikettevõtja maksustamise üldpõhimõtted Taanis

Üksikettevõtja tulu liidetakse omaniku muu isikliku tuluga (palk, pension, renditulu jne) ja maksustatakse Taani tulumaksusüsteemi järgi. Maksustamisel eristatakse:

• kommunaal- ja kirikumaksu
• põhitulumaksu (bundskat)
• tipptulumaksu (topskat)
• tööjõumaksu (arbejdsmarkedsbidrag – AM-bidrag)

Enne tulumaksu arvestamist makstakse ettevõtlustulult 8% tööjõumaksu (AM-bidrag). Alles pärast selle mahaarvamist arvutatakse ülejäänud tulult tulumaks vastavalt kehtivatele määradele ja maksuklassidele.

Tööjõumaks (AM-bidrag) üksikettevõtja puhul

Kõik ettevõtlusest saadud kasumid, mis on käsitletavad töö- või ettevõtlustuluna, kuuluvad 8% tööjõumaksu alla. See makstakse enne tulumaksu arvestamist ning vähendab maksustatavat tulu. AM-bidrag arvutatakse tavaliselt ettevõtte puhaskasumilt pärast lubatud kulude ja amortisatsioonide mahaarvamist.

Tulumaksumäärad ja maksuklassid

Üksikettevõtja maksab tulumaksu samadel põhimõtetel nagu eraisik. Maksukoormus koosneb:

• kommunaalmaksust (ligikaudu 24–27% olenevalt omavalitsusest)
• võimalikust kirikumaksust (umbes 0,4–1,3%, kui kuulutakse riigikirikusse)
• põhitulumaksust (bundskat) – ligikaudu 12%
• tipptulumaksust (topskat) – umbes 15%, mida makstakse üksnes tulult, mis ületab riikliku piirmäära

Tipptulumaks rakendub alles siis, kui isiklik maksustatav tulu (sh ettevõtlustulu) ületab kehtiva aastase piirmäära. Alla selle piiri maksustatakse tulu ainult kommunaal-, kiriku- ja põhitulumaksuga.

Ettevõtlustulu arvestamine ja kasumi määramine

Üksikettevõtja maksustatav tulu on ettevõtte kasum, s.t tulud miinus kulud. Kulud peavad olema otseselt seotud ettevõtlusega ja dokumentaalselt tõendatud. Tavapärased kulud on näiteks:

• kaupade ja materjalide ost
• kontorikulud ja IT-teenused
• reklaami- ja turunduskulud
• töövahendite ja seadmete soetamine ning amortisatsioon
• ärireisid ja lähetuskulud (vastavalt Taani reeglitele)
• tööruumide üür ja kommunaalkulud (täies mahus või proportsionaalselt, kui kasutatakse ka eratarbeks)

Ettevõtja peab pidama korrektselt eristatud arvestust ettevõtluse ja isiklike kulude kohta. Isiklikke kulusid ei tohi ettevõtluskuludena maha arvata.

Kapitalitulu ja ettevõtlustulu eristamine

Taanis on oluline eristada ettevõtlustulu (personlig indkomst) ja kapitalitulu (kapitalindkomst). Üksikettevõtja puhul võib osa tulust ja kuludest liigitatuda kapitalituluks, näiteks:

• intressitulud ja -kulud
• teatud investeeringud ja finantstooted

Kapitalitulu maksustatakse eraldi reeglite järgi ja võib mõjutada kogumaksukoormust. Seetõttu on soovitatav juba raamatupidamises tululiigid selgelt eristada.

Ettevõtlus- ja kapitalitulude erikord (virksomhedsordningen)

Üksikettevõtjal on võimalik kasutada nn ettevõtlus- ja kapitalitulude erikorda (virksomhedsordningen), mis võimaldab:

• jätta osa kasumist ettevõttesse ja edasi lükata selle maksustamist
• arvestada ettevõtte intressikulud soodsamalt
• eristada selgemalt ettevõtte ja isiklikku vara

Selle korra kasutamine eeldab täpsemat raamatupidamist, eraldi ettevõttekonto kasutamist ja kindlate SKATi reeglite järgimist. Vale rakendamine võib kaasa tuua täiendava maksukohustuse, seega tasub enne selle kasutuselevõttu konsulteerida raamatupidaja või maksunõustajaga.

Ettevõtlustulu deklareerimine

Üksikettevõtja esitab oma ettevõtlustulu Taani maksuametile (SKAT) isikliku tuludeklaratsiooni osana. Põhidokumendid on:

• ettevõtte kasumiaruanne (tulud ja kulud)
• bilanss, kui ettevõtte maht seda nõuab
• andmed varade ja kohustuste kohta
• andmed amortisatsiooni ja investeeringute kohta

Deklaratsioon esitatakse elektrooniliselt läbi SKATi süsteemi. Üksikettevõtja peab jälgima nii tuludeklaratsiooni kui ka võimalike vahepealsete ettemaksete tähtaegu.

Ettemaksed ja maksegraafik

Taanis maksab üksikettevõtja sageli makse ettemaksuna, tuginedes eelmise aasta kasumile või prognoosile. Ettemaksed võivad olla:

• kohustuslikud ettemaksed, mille määrab SKAT
• vabatahtlikud lisatäiendused, kui ettevõtja eeldab suuremat kasumit

Pärast aasta lõppu tehakse lõplik arvestus: kui ettemakseid oli liiga palju, tagastatakse ülejääk koos intressiga; kui liiga vähe, tuleb juurde maksta ja võimalusel tasuda viivist.

Käibemaks (moms) üksikettevõtja puhul

Kui üksikettevõtja käive ületab Taanis kehtiva registreerimisläve, tuleb end registreerida käibemaksukohustuslasena. Standardne käibemaksumäär on 25%. Ettevõtja:

• lisab müügile 25% käibemaksu (v.a käibemaksuvabad teenused)
• arvab sisendkäibemaksuna maha ettevõtlusega seotud ostudelt makstud käibemaksu
• esitab regulaarselt käibedeklaratsioone (kuu-, kvartali- või aasta kaupa, sõltuvalt käibest)

Käibemaksu arvestus peab olema selgelt eristatav tulumaksu arvestusest, kuid mõlemad põhinevad samal raamatupidamisandmestikul.

Sotsiaalkindlustus ja pension üksikettevõtjal

Üksikettevõtja ei saa automaatselt samu tööandja makstavaid hüvitisi nagu palgatöötaja. Tavaliselt vastutab ta ise:

• vabatahtliku pensionisäästu eest
• täiendava töövõimetus- ja haiguskindlustuse eest
• muude erariskide kindlustamise eest

Riiklikud sotsiaalkindlustusõigused (nt rahvapension) sõltuvad peamiselt elamis- ja tööstaažist Taanis, mitte ainult ettevõtlusvormist, kuid madal deklareeritud tulu võib hiljem mõjutada pensioni- ja toetuste taset.

Raamatupidamise ja aruandluse nõuded

Kuigi üksikettevõtja raamatupidamisnõuded on lihtsamad kui äriühingutel, peab ta siiski:

• pidama korrapärast raamatupidamist kõigi tulude ja kulude kohta
• säästma algdokumente (arved, lepingud, pangaväljavõtted) seadusega ette nähtud perioodi jooksul
• tagama, et ettevõtte ja isiklikud tehingud oleksid selgelt eristatavad

Suurema käibe või keerukama tegevuse korral võib SKAT nõuda detailsemat aruandlust, sealhulgas bilansi esitamist.

Tüüpilised riskid ja vead üksikettevõtja maksustamises

Praktikas esineb üksikettevõtjatel sageli järgmisi probleeme:

• isiklikke kulusid kajastatakse ekslikult ettevõtluskuludena
• käibemaksu ei arvestata korrektselt (eriti segakasutuses olevate kulude puhul)
• AM-bidrag ja tulumaksu ettemaksed on alahinnatud, mis toob aasta lõpus kaasa suure juurde maksmise
• ettevõtlus- ja kapitalitulude erikorda kasutatakse ilma reegleid täielikult mõistmata

Nende riskide vähendamiseks on soovitatav:

• kasutada eraldi pangakontot ettevõtte tehinguteks
• pidada jooksvalt korras raamatupidamist, mitte jätta kõike aasta lõppu
• kontrollida regulaarselt SKATi eeltäidetud andmeid ja vajadusel neid korrigeerida

Kokkuvõte

Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamine Taanis põhineb põhimõttel, et ettevõtte kasum on omaniku isiklik tulu. See annab paindlikkuse, kuid nõuab head planeerimist ja korrektselt peetud raamatupidamist. Õige kulude kajastamine, AM-bidrag arvestamine, käibemaksu korrektne käsitlemine ja vajadusel ettevõtlus- ja kapitalitulude erikorra kasutamine aitavad optimeerida maksukoormust ja vältida ebameeldivaid üllatusi lõpliku aastaarvestuse käigus.

Taani ettevõtete maksuarvestus ja lõplik aastane tasaarvestus

Taani ettevõtte maksuarvestus põhineb eelkõige ettevõtte raamatupidamisandmetel, mille alusel arvutatakse maksustatav kasum ning lõplik tasumisele kuuluv või tagastatav tulumaks. Korrektselt korraldatud maksuarvestus aitab vältida lisamakseid, intresse ja trahve ning tagab, et ettevõte kasutab ära kõik lubatud mahaarvamised ja soodustused.

Taani äriühingute (näiteks ApS ja A/S) tulumaksumäär on ühtne – 22% maksustatavast kasumist. Maksustatav kasum saadakse, kui ettevõtte raamatupidamislikku kasumit korrigeeritakse maksuseadustes ette nähtud lubatud ja mittelubatud kulude, amortisatsiooni, eraldiste ning võimalike maksusoodustuste võrra.

Maksuarvestuse alused ja maksustatav kasum

Maksuarvestus Taanis tugineb üldjuhul samadele põhimõtetele, mis raamatupidamine, kuid teatud kulud ja tulud käsitletakse maksuarvestuses teisiti. Näiteks:

• äriga otseselt seotud kulud on üldjuhul maksustatavast kasumist mahaarvatavad
• esinduskulud on mahaarvatavad ainult osaliselt (tavaliselt kuni 25% ulatuses vastavalt tingimustele)
• trahvid ja karistuslikud maksed ei ole maksustatavast kasumist mahaarvatavad
• laenude intressid on mahaarvatavad, kuid suuremate intressikulude puhul võivad rakenduda intressipiirangute reeglid

Lisaks tuleb maksuarvestuses arvestada varade maksuarvestusliku amortisatsiooniga, mis võib erineda raamatupidamislikust amortisatsioonist. Näiteks masinate ja seadmete puhul kasutatakse sageli maksuarvestuses grupipõhist amortisatsiooni, mille maksimaalne aastane amortisatsioonimäär võib ulatuda kuni 25% jääkmaksumusest.

Ettemaksed, ajaarvestus ja maksuaasta

Taani ettevõtte maksuaasta võib olla kalendriaasta või muu 12-kuuline periood. Maksuarvestuses on oluline õigesti jaotada tulud ja kulud vastavale maksuaastale, et vältida hilisemaid korrigeerimisi. Ettevõtted võivad olla kohustatud tasuma tulumaksu ettemaksena, kui nende kasum on suurem või kui varasematel aastatel on tekkinud märkimisväärne maksukohustus.

Ettemaksed arvestatakse lõplikus aastases tasaarvestuses maha, vähendades tasumisele kuuluvat tulumaksu. Kui ettemaksed ületavad lõpliku maksukohustuse, tekib ettevõttel õigus maksutagastusele koos seadusega ette nähtud intressiga.

Lõplik aastane tasaarvestus (årsopgørelse)

Lõplik aastane tasaarvestus on protsess, mille käigus Taani maksuamet (Skattestyrelsen) võrdleb ettevõtte esitatud andmeid, ettemakseid ja maksuarvestust tegeliku maksukohustusega. Pärast ettevõtte tuludeklaratsiooni ja aastaaruande esitamist:

1. Skattestyrelsen kontrollib deklareeritud tulusid, kulusid ja maksustatavat kasumit
2. arvestab maha kogu maksuaasta jooksul tasutud ettemaksed ja kinnipeetud maksud
3. arvutab välja lõpliku tulumaksu 22% määraga
4. teeb kindlaks, kas ettevõttel on juurde maksta või tekib maksutagastus

Kui lõplik maksukohustus on suurem kui tasutud ettemaksed, peab ettevõte tasuma vahe summa kindlaksmääratud tähtajaks. Kui ettemakseid on olnud rohkem, kantakse ülejääk ettevõttele tagasi või tasaarvestatakse teiste maksukohustustega.

Maksukahjumid ja nende edasi kandmine

Taani maksusüsteem võimaldab ettevõtetel kanda maksukahjumeid edasi tulevaste maksuaastate kasumiga tasaarvestamiseks. Üldjuhul saab kahjumeid edasi kanda tähtajatult, kuid alates teatud kasumipiirist võivad kehtida piirangud, kui suur osa kasumist võib olla kahjumitega kaetud.

See tähendab, et kui ettevõte on varasematel aastatel kandnud kahjumit, saab ta seda kasutada tulevaste aastate maksustatava kasumi vähendamiseks, vähendades seeläbi lõplikku tulumaksu. Maksuarvestuses tuleb kahjumite kasutamist hoolikalt dokumenteerida ja deklareerida, et Skattestyrelsen saaks need lõplikus aastases tasaarvestuses arvesse võtta.

Maksuintressid, viivised ja parandused

Kui ettevõte tasub tulumaksu hilinemisega või deklareerib maksustatava kasumi liiga väikese, võib Skattestyrelsen määrata intresse ja viiviseid. Intressimäärad ja viivised on seadusega fikseeritud ning arvestatakse päevapõhiselt alates maksetähtaja ületamisest.

Ettevõttel on võimalik esitada parandatud deklaratsioon, kui pärast esitamist avastatakse vigu või puudusi. Mida varem parandused esitatakse, seda väiksem on intressi- ja viiviserisk. Süsteemne ja korrektne maksuarvestus vähendab vajadust hilisemate paranduste järele ning aitab vältida maksuvaidlusi.

Maksuarvestuse ja tasaarvestuse praktiline korraldus

Taani ettevõtte jaoks on oluline, et raamatupidamine ja maksuarvestus oleksid omavahel tihedalt seotud. Praktikas tähendab see:

• korrapärast raamatupidamist ja tehingute dokumenteerimist
• maksuarvestuse eripärade (näiteks amortisatsioonireeglid, esinduskulude piirangud) arvestamist juba jooksva aasta jooksul
• tulude ja kulude õiget ajastamist vastavale maksuaastale
• õigeaegset suhtlust Skattestyrelseniga ning deklaratsioonide ja aruannete esitamist digitaalselt

Hästi korraldatud maksuarvestus teeb lõpliku aastase tasaarvestuse sujuvaks, vähendab halduskoormust ja aitab ettevõttel planeerida rahavoogusid, arvestades nii ettemakseid, lõplikku tulumaksu kui ka võimalikke tagastusi.

Täisühing (Interesselskab – I/S) – maksustamine ja aastaaruanded

Täisühing ehk Interesselskab (I/S) on Taanis levinud ettevõtlusvorm, kus vähemalt kaks isikut – füüsilised või juriidilised – tegutsevad ühise ettevõttena ning vastutavad ettevõtte kohustuste eest isiklikult ja piiramata. See tähendab, et kui I/S ei suuda oma võlgasid tasuda, võivad võlausaldajad pöörduda otse osanike isikliku vara poole. Seetõttu on maksustamise ja aastaaruandluse korralik planeerimine täisühingu puhul eriti oluline.

Täisühingu (I/S) õiguslik ja maksustamise alus Taanis

Taanis ei käsitleta täisühingut eraldiseisva juriidilise isikuna tulumaksu mõttes. I/S ise ei maksa tulumaksu ettevõtte kasumilt. Maksustamine toimub nn läbipaistva üksusena – kasum või kahjum jaotatakse osanike vahel vastavalt kokkulepitud osalusele ning iga osanik maksustab oma osa oma isikliku või ettevõtte tuluna.

See tähendab praktikas:

• I/S koostab raamatupidamise ja kasumiaruande, kuid ei esita eraldiseisvat äriühingu tuludeklaratsiooni nagu ApS või A/S.
• Iga osanik deklareerib oma osa kasumist või kahjumist oma isiklikus tuludeklaratsioonis (personlig indkomst) või ettevõtte tuludeklaratsioonis, kui osanik on juriidiline isik.
• Kasum maksustatakse osaniku maksustatava tuluna vastavalt tema maksustamisrežiimile (füüsiline isik, ettevõtja, äriühing).

I/S kasumi ja kahjumi jaotamine osanike vahel

Osanikevaheline kasumi ja kahjumi jaotus põhineb tavaliselt täisühingu lepingul. Kui lepingus ei ole sätestatud muud, eeldatakse sageli, et kasum ja kahjum jaotatakse võrdselt. Maksustamise seisukohalt on oluline, et:

• jaotusprotsent oleks selgelt kirjalikult fikseeritud (täisühingu lepingus),
• raamatupidamine kajastaks järjepidevalt sama jaotusviisi,
• kõik osanikud deklareeriksid oma osa kasumist või kahjumist samade põhimõtete järgi.

Kui üks osanik panustab rohkem kapitali või tööd, võib lepingus ette näha teistsuguse jaotuse. Oluline on, et see oleks majanduslikult põhjendatud ja dokumenteeritud, et vältida vaidlusi Taani maksuameti (Skattestyrelsen)ga.

Täisühingu tulumaksustamine osaniku tasandil

Kui I/S osanik on füüsiline isik, maksustatakse tema kasumiosa Taanis üldjuhul kui ettevõtlustulu. See võib koosneda:

• ärikasumist (näiteks teenuste osutamine, kaupade müük),
• kapitalitulust (näiteks intressid, teatud investeeringutulu),
• võimalikest erisoodustustest, kui osanik kasutab ettevõtte vara isiklikuks otstarbeks.

Taanis kehtib füüsiliste isikute tulumaksusüsteem, kus maksustatakse nii riikliku kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Maksukoormus sõltub kogutulust ja võib ulatuda ligikaudu 37–42% tasemele, kõrgemate tulude puhul koos tippmaksuga (topskat) kuni umbes 52–55% kogumäärani. Täpne määr sõltub:

• isikust (residentsus, muud tulud),
• kohalikust omavalitsusest (kommunaalmaksu määr),
• pensionimaksetest ja muudest mahaarvamistest.

Kui I/S osanik on juriidiline isik (näiteks ApS või A/S), maksustatakse kasumiosa ettevõtte tuluna Taani äriühingu tulumaksu määraga 22%.

I/S raamatupidamine ja aastaaruanded

Kuigi I/S ei ole tulumaksu mõttes eraldi maksukohustuslane, peab täisühing pidama korrektselt raamatupidamist. Nõuded sõltuvad eelkõige:

• käibe suurusest,
• töötajate arvust,
• tegevusvaldkonnast.

Väiksemad I/S-id võivad kasutada lihtsustatud raamatupidamisreegleid, kuid peavad siiski suutma tõendada kõiki tulusid ja kulusid ning koostama aastase kasumiaruande ja bilansi sisemiseks kasutamiseks ning osanike maksudeklaratsioonide aluseks.

Kui I/S on registreeritud Taani äriregistris (Erhvervsstyrelsen) ja ületab teatud suuruspiirid (näiteks käive, bilansimaht, töötajate arv), võib tekkida kohustus esitada ametlik aastaaruanne (årsrapport) ja lasta see vajadusel audiitoril üle vaadata. Täpsed piirmäärad ja aruandlusklassid määratakse Taani raamatupidamisseaduse (Årsregnskabsloven) alusel.

Käibemaks (moms) ja muud maksud I/S puhul

Kui täisühing tegeleb käibemaksuga maksustatava tegevusega ja tema aastakäive ületab Taanis kehtiva registreerimisläve (praegu 50 000 DKK 12 kuu jooksul), peab I/S registreerima end käibemaksukohustuslasena. Sellisel juhul:

• esitab I/S regulaarselt käibemaksuaruandeid (kuu-, kvartali- või aastaaruanded sõltuvalt käibest),
• arvestab ja tasub 25% käibemaksu maksustatavatelt tehingutelt,
• saab maha arvata sisendkäibemaksu ettevõtlusega seotud kuludelt.

Lisaks võib I/S-il olla kohustus:

• deklareerida ja tasuda tööjõumakse, kui täisühingul on töötajad (tööandjamaksud, tööjõumaksud, pensionimaksed),
• arvestada aktsiise ja muid erimakse, kui tegevusvaldkond seda nõuab (nt energia, alkohol, tubakas).

I/S osanike sotsiaalsed maksud ja pension

Täisühingu füüsilisest isikust osanikud käsitletakse Taanis üldjuhul iseseisvate ettevõtjatena. See tähendab, et nad:

• ei saa automaatselt töötaja staatust ega sellega seotud sotsiaalseid garantiisid,
• peavad ise hoolitsema oma pensionimaksete ja kindlustuste eest,
• võivad kasutada ettevõtlustulu maksustamisel erinevaid skeeme (näiteks ettevõtlustulu erikord), kui nad vastavad tingimustele.

Osaniku maksustatav tulu I/S-ist mõjutab tema õigust teatud sotsiaaltoetustele ja -hüvitistele, seetõttu on soovitatav planeerida tulude jaotust ning väljamakseid (nt kasumi väljavõtmine, investeeringud ettevõttesse) pikemaajaliselt.

I/S loomine, registreerimine ja maksukohustuste algus

Täisühingu saab Taanis luua suhteliselt lihtsalt, ilma miinimumkapitali nõudeta. Olulised sammud on:

1. Osanikevahelise lepingu koostamine, kus määratakse:
   • osaluste suurus ja kasumi-kahjumi jaotus,
   • otsustamise kord ja juhtimine,
   • vastutuse jaotumine ja lahkumise tingimused.
2. I/S registreerimine Taani äriregistris (CVR-nummer), kui tegevus seda nõuab.
3. Registreerimine käibemaksu, tööandjamaksude ja muude maksude jaoks, kui ületatakse vastavad läved või plaanitakse töötajaid palgata.

Maksukohustused algavad hetkest, kui I/S alustab majandustegevust – mitte tingimata alles registreerimise kuupäevast. Seetõttu on oluline, et kõik tulud ja kulud oleksid dokumenteeritud alates esimesest tehingust.

Aastane maksuaruandlus ja tähtajad I/S osanikele

Kuna I/S ise ei maksa tulumaksu, on iga osanik kohustatud esitama oma iga-aastase tuludeklaratsiooni Taani maksuametile. Tavapäraselt:

• füüsilised isikud esitavad oma tuludeklaratsiooni elektrooniliselt (årsopgørelse / udvidet selvangivelse),
• juriidilised isikud esitavad äriühingu tuludeklaratsiooni (selvangivelse for selskaber),
• I/S raamatupidamine ja kasumijaotus peavad olema valmis enne osanike deklaratsioonide esitamise tähtaega.

Täpsed tähtajad sõltuvad sellest, kas osanik on füüsiline või juriidiline isik ning kas kasutatakse raamatupidajat või audiitorit. Hilinemise korral võivad järgneda trahvid ja intressid.

Tüüpilised riskid ja vead täisühingu maksustamisel

Täisühingu maksustamisel Taanis esineb sageli järgmisi probleeme:

• kasumi ja kahjumi ebajärjekindel jaotus osanike vahel,
• puudulik või ebakorrektne raamatupidamine,
• käibemaksu vale käsitlemine (nt eristamata ettevõtlus- ja eraisikukulusid),
• osanike isikliku ja ettevõtte vara segamine,
• maksustamise erirežiimide vale kasutamine või tingimustele mittevastamine.

Nende riskide vähendamiseks on soovitatav juba täisühingu loomise algfaasis konsulteerida Taani maksuspetsialisti või raamatupidajaga, kes tunneb täisühingute maksustamise ja aruandluse eripärasid.

Millal kaaluda I/S asemel piiratud vastutusega vormi?

Kuna I/S osanikud vastutavad isiklikult ja piiramata, võib teatud tegevusaladel või suurema käibe korral olla otstarbekas kaaluda piiratud vastutusega vormi, näiteks ApS-i. See ei muuda küll maksustamise põhimõtteid täielikult (äriühingu tulumaks 22%, eraldi maksustamine omaniku tasandil), kuid vähendab isiklikku finantsriski.

Otsus I/S-i säilitada või ümber kujundada sõltub:

• tegevuse mahust ja riskitasemest,
• osanike isiklikust finantsseisust ja riskitaluvusest,
• maksuplaneerimise võimalustest ja eesmärkidest.

Hästi planeeritud täisühing võib olla paindlik ja maksuefektiivne lahendus, kuid eeldab korrektselt korraldatud raamatupidamist, läbipaistvat kasumijaotust ja teadlikku lähenemist Taani maksureeglitele.

Osaühing (Anpartsselskab – ApS) ja aktsiaselts (Aktieselskab – A/S) – maksud ja aruandluskohustused

Osaühingud (Anpartsselskab – ApS) ja aktsiaseltsid (Aktieselskab – A/S) on Taanis iseseisvad juriidilised isikud, kelle kasum maksustatakse ettevõtte tasandil. Mõlema äriühinguvormi puhul kehtivad sarnased põhimõtted tulumaksu, aastaaruannete ja maksudeklaratsioonide esitamise osas, kuid erinevad võivad olla omakapitali nõuded, juhtimisstruktuur ja aruandluse detailsus.

Ettevõtte tulumaks (selskabsskat) ApS ja A/S puhul

Taanis kehtib osaühingutele ja aktsiaseltsidele ühtne ettevõtte tulumaksu määr. Maksustatakse ettevõtte maksustatav kasum, mis saadakse raamatupidamisliku kasumi korrigeerimisel maksuseadustes ette nähtud reeglite järgi.

• Ettevõtte tulumaksu määr: 22% maksustatavast kasumist
• Maksustamisperiood: tavaliselt kalendriaasta, kuid võimalik on ka nihutatud majandusaasta
• Maksu arvestus: kasum = tulud – kulud, korrigeeritud maksusoodustuste, amortisatsiooni ja mittemaksustatavate tulude võrra

ApS ja A/S peavad esitama iga-aastase ettevõtte tuludeklaratsiooni (selskabsselvangivelse) Taani maksuametile (Skattestyrelsen). Deklaratsioon esitatakse elektrooniliselt ning selle alusel tehakse lõplik maksuarvestus ja määratakse tasumisele kuuluv või tagastatav maks.

Aastaaruanne ja aruandluskohustused

Lisaks maksudeklaratsioonile on ApS ja A/S kohustatud koostama ja esitama aastaaruande (årsrapport) Taani äriregistrile (Erhvervsstyrelsen). Aastaaruanne peab vastama Taani raamatupidamise seadusele ning olenevalt ettevõtte suurusest ka rahvusvahelistele standarditele.

• Aastaaruanne sisaldab vähemalt kasumiaruannet, bilanssi, lisasid ja juhtkonna aruannet
• Suuremate ApS ja kõik A/S tüüpi ettevõtted kuuluvad tavaliselt kohustusliku auditi alla
• Aastaaruanne peab olema kooskõlas maksudeklaratsioonis esitatud andmetega, kuigi raamatupidamis- ja maksureeglid ei ole alati identsed

Aastaaruande ja maksudeklaratsiooni õigeaegne esitamine on oluline, sest hilinemise korral võivad järgneda trahvid, lisamaksud ja äärmuslikel juhtudel ettevõtte kustutamine registrist.

Ettemaksed ja lõplik maksuarvestus

ApS ja A/S maksavad tulumaksu tavaliselt ettemaksetena. Ettemaksete süsteem põhineb eelnevate aastate kasumil või prognoosidel.

• Ettemaksed tasutakse tavaliselt kahes osas majandusaasta jooksul
• Kui ettevõte ootab kõrgemat kasumit, võib ta taotleda suuremaid ettemakseid, et vältida intresse hilisema lisamaksu korral
• Pärast maksudeklaratsiooni esitamist tehakse lõplik tasaarvestus – kui ettemakseid oli liiga palju, tagastatakse vahe; kui liiga vähe, tuleb juurde maksta koos võimalike intressidega

Dividendide maksustamine

ApS ja A/S võivad jaotada kasumit omanikele dividendide näol. Dividendide maksustamine sõltub sellest, kas omanik on füüsiline isik, teine Taani äriühing või välisresident.

• Ettevõtte tasandil dividendide jaotamine eraldi tulumaksu ei tekita – kasum on juba maksustatud 22% määraga
• Füüsiliste isikute puhul maksustatakse dividende eraldi reeglite järgi, sõltuvalt dividendide kogusummast ja omaniku residentsusest
• Kui omanik on teine Taani äriühing ja omab kvalifitseeritud osalust, võivad dividendid olla teatud tingimustel maksuvabad

Rahvusvaheliste omanike puhul tuleb arvestada topeltmaksustamise vältimise lepinguid ja võimalikku allikamaksu (kildeskat) dividendidele.

Käibemaks ja muud maksud

Enamik ApS ja A/S ettevõtteid on käibemaksukohustuslased, kui nende maksustatav käive ületab Taanis kehtiva registreerimisläve. Käibemaksu (moms) standardmäär on 25%.

• Käibemaksu deklareeritakse eraldi käibemaksudeklaratsioonidel, mitte ettevõtte tuludeklaratsioonis
• Deklaratsiooni esitamise sagedus (kuu, kvartal, aasta) sõltub ettevõtte käibest
• Lisaks võivad ApS ja A/S olla kohustatud tasuma tööjõumakse, näiteks tööandja sotsiaalkindlustusmakseid ja tööjõuga seotud tasusid

Raamatupidamise ja maksuarvestuse korraldamine

ApS ja A/S peavad pidama korrapärast raamatupidamist, mis võimaldab täpselt määrata maksustatava kasumi ja koostada usaldusväärse aastaaruande. Raamatupidamine peab kajastama kõiki tulusid, kulusid, varasid ja kohustusi ning vastama Taani raamatupidamis- ja maksuseadustele.

Praktiliselt tähendab see:

• korrapärast müügi- ja ostuarvete registreerimist
• palgaarvestuse ja tööjõumaksude korrektselt kajastamist
• põhivarade ja amortisatsiooni arvestamist vastavalt maksureeglitele
• kulude jaotamist maksustatavateks ja mittemaksustatavateks

Korrektselt korraldatud raamatupidamine vähendab vigade riski maksudeklaratsioonis, aitab vältida trahve ja tagab, et ettevõte kasutab ära kõik seaduslikud maksusoodustused ja mahaarvamised.

Eripärad ApS ja A/S vahel maksustamise seisukohalt

Kuigi ApS ja A/S maksustatakse Taanis samal ettevõtte tulumaksu määral, võivad erineda nõuded omakapitali, juhtimise ja aruandluse detailsuse osas. Aktsiaseltsidel (A/S) on tavaliselt rangemad nõuded juhatuse ja nõukogu struktuurile ning suurem läbipaistvuse kohustus, mis võib tähendada põhjalikumat aruandlust ja auditeerimist.

Maksustamise praktiline korraldus – tulumaksu määr, deklaratsioonide esitamine, käibemaksu arvestus ja aastaaruande koostamine – on siiski mõlema äriühinguvormi puhul üldjoontes sarnane. Seetõttu on oluline, et nii ApS kui ka A/S juhid ja omanikud mõistaksid Taani maksusüsteemi põhimõtteid ning jälgiksid hoolikalt kõiki tähtaegu ja aruandluskohustusi.

Piiratud vastutusega ettevõte (Iværksætterselskab – IVS) – maksustamise ja aruandluse eripärad

Piiratud vastutusega ettevõte (Iværksætterselskab – IVS) oli Taanis väikeettevõtjatele mõeldud madala osakapitaliga äriühingu vorm, mis võimaldas alustada äritegevust väga väikese algkapitaliga. Praktikas on IVS kui juriidiline vorm uute ettevõtete asutamiseks suletud ning olemasolevad IVS-id on kohustatud end ümber vormistama osaühinguks (ApS). Samas on paljudel välismaalastel ja mitteresidentidel endiselt Taanis tegutsevad IVS-id, millel lasuvad konkreetsed maksustamise ja aruandluse kohustused.

IVS maksustatakse Taanis samadel põhimõtetel nagu tavaline osaühing (ApS) või aktsiaselts (A/S). See tähendab, et ettevõtte kasum kuulub maksustamisele Taani äriühingu tulumaksuga (selskabsskat). Kehtiv äriühingu tulumaksumäär on 22% maksustatavast kasumist. Maksustamise seisukohalt ei ole IVS-il eraldi soodusmäära ega eraldi maksusüsteemi – erisused puudutavad peamiselt kapitalinõudeid ja juriidilist vormi, mitte maksustamise loogikat.

IVS peab esitama iga-aastase maksudeklaratsiooni (selskabsselvangivelse) Taani maksuametile (Skattestyrelsen). Deklaratsioon esitatakse elektrooniliselt läbi Taani äriregistri ja maksuameti süsteemide, kasutades ettevõtte NemID/MitID või volitatud raamatupidaja juurdepääsu. Üldreeglina tuleb deklaratsioon esitada hiljemalt 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, kuid täpne tähtaeg sõltub ettevõtte majandusaasta valikust ja sellest, kas kasutatakse raamatupidaja või audiitori pikendatud tähtaegu.

Lisaks maksudeklaratsioonile peab IVS koostama ja esitama aastaaruande (årsrapport) Taani äriregistrile (Erhvervsstyrelsen). Aastaaruanne peab sisaldama vähemalt kasumiaruannet, bilanssi ja lisasid vastavalt Taani raamatupidamisseadusele (Årsregnskabsloven). Väiksemad IVS-id kuuluvad tavaliselt mikro- või väikeettevõtete kategooriasse, millele kehtivad lihtsustatud aruandlusnõuded, kuid aruande esitamine on siiski kohustuslik. Aastaaruanne tuleb üldjuhul esitada 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

Maksustatava kasumi arvutamisel võib IVS maha arvata ettevõtlusega seotud kulud samadel alustel nagu ApS. Lubatud on näiteks töötasud ja sotsiaalmaksuga seotud kulud, rendikulud, turundus- ja reklaamikulud, professionaalsed teenused (raamatupidamine, juriidiline nõustamine), amortisatsioon põhivaralt ning intressikulud. Kulud peavad olema selgelt seotud ettevõtlusega ja nõuetekohaselt dokumenteeritud. Taani maksuamet pöörab erilist tähelepanu olukordadele, kus IVS-i kaudu kaetakse omaniku isiklikke kulusid – sellised väljamaksed käsitletakse tavaliselt kas varjatud dividendide või palgana ning maksustatakse vastavalt.

Kui IVS on registreeritud käibemaksukohustuslasena (momsregistreret), peab ettevõte esitama regulaarselt käibemaksudeklaratsioone (momsangivelse). Deklaratsiooni sagedus (kuu, kvartal või aasta) sõltub ettevõtte käibe suurusest. Käibemaksu standardmäär Taanis on 25%. IVS peab arvestama ja deklareerima käibemaksu oma maksustatavatelt müükidelt ning võib maha arvata sisendkäibemaksu ettevõtlusega seotud ostudelt ja kuludelt. Käibemaksuarvestus peab olema korrektselt dokumenteeritud, kuna Skattestyrelsen kontrollib tihti just väikeste ja alustavate ettevõtete käibemaksuaruandlust.

IVS-i omanike maksustamine sõltub sellest, kas nad võtavad ettevõttest raha välja palgana või dividendina. Palgana makstud väljamaksed on ettevõttele kuluks ja vähendavad maksustatavat kasumit, kuid töötaja (omanik) maksab saadud palgalt Taani tulumaksu ja tööjõumakse vastavalt füüsilise isiku maksusüsteemile. Dividendide puhul maksab IVS esmalt 22% äriühingu tulumaksu kasumilt ning seejärel maksavad omanikud saadud dividendidelt dividendimaksu (aktieindkomstskat) vastavalt kehtivatele määradele ja tulubaasidele. Dividendide maksustamine on astmeline ning sõltub sellest, kui suured on isiku kogudividendid ja muud kapitalitulud aasta jooksul.

Paljud IVS-id kuuluvad välismaalastele, kes ei ela Taanis. Sellisel juhul tuleb arvestada mitteresidentide maksustamise erireeglitega. Taani äriühingu tulumaks 22% rakendub siiski ettevõtte kasumile, sõltumata omanike elukohariigist. Kui IVS maksab dividende mitteresidendist omanikule, võib Taani rakendada dividendide kinnipeetavat maksu (udbytteskat), mille standardmäär on kuni 27%. Määra võivad vähendada Taani ja omaniku elukohariigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud. Selliste olukordade puhul on soovitatav kasutada professionaalset maksunõustamist, et vältida topeltmaksustamist ja tagada korrektne deklareerimine nii Taanis kui ka omaniku elukohariigis.

Oluline eripära IVS-i puhul on see, et ettevõte peab täitma kapitali tugevdamise nõudeid, kuni see on ümber vormistatud tavaliseks osaühinguks (ApS). Ajalooliselt tähendas see, et osa kasumist tuli jätta jaotamata reservi, kuni omakapital jõudis ApS-i miinimumkapitali tasemeni. Kuigi uute IVS-ide asutamine ei ole enam lubatud, kontrollivad Taani ametiasutused endiselt, kas olemasolevad IVS-id täidavad kapitalinõudeid ja aruandluskohustusi ning kas ümberkujundamine ApS-iks on korrektselt vormistatud. Kui IVS ei esita aastaaruannet või maksudeklaratsiooni õigeaegselt, võib Erhvervsstyrelsen algatada ettevõtte sundlõpetamise menetluse (tvangsopløsning), mis toob kaasa täiendavad kulud ja võimalikud maksutagajärjed.

Praktilisest vaatenurgast tähendab see, et IVS-i omanikud peaksid:

• pidama korrektselt raamatupidamist vastavalt Taani nõuetele
• jälgima tähtaegu: aastaaruanne ja maksudeklaratsioon tavaliselt 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu
• deklareerima ja tasuma käibemaksu õigel ajal, kui ettevõte on moms-registris
• eristama selgelt ettevõtte kulud ja omaniku isiklikud kulud
• planeerima kasumi jaotamist (palk vs dividend) maksuefektiivselt
• kontrollima, kas ja millal on vajalik IVS ümber kujundada ApS-iks ning kuidas see mõjutab maksustamist ja aruandlust

Kokkuvõttes ei erine IVS-i maksustamine sisuliselt ApS-i maksustamisest: kehtib 22% äriühingu tulumaks, kohustuslik aastaaruanne ja maksudeklaratsioon, vajadusel käibemaksuaruandlus ning omanike tasude maksustamine palga või dividendidena. Eripärad tulenevad eelkõige ettevõtte juriidilisest vormist, kapitalinõuetest ja üleminekust ApS-iks, mistõttu on IVS-i omanikel eriti oluline jälgida Taani õigusaktide muudatusi ja vajadusel konsulteerida raamatupidaja või maksunõustajaga.

Taani ettevõtte iga-aastase maksudeklaratsiooni esitamine välismaalastele ja mitteresidentidele

Taanis ettevõtlust alustavad või omavad sageli ka välismaalased ja mitteresidendid. Nende maksustamine ja iga-aastase maksudeklaratsiooni esitamine sõltub eelkõige sellest, kas tegemist on Taani maksu­residenti, piiratud maksukohustusega mitteresidendi või välismaalasega, kes tegutseb Taanis püsiva tegevuskoha kaudu. Õige maksustaatus on aluseks sellele, millised tulud tuleb Taanis deklareerida ning milliseid vorme ja tähtaegu tuleb järgida.

Maksuresidentsus ja maksukohustus Taanis

Taani maksuhaldur SKAT (Skattestyrelsen) eristab peamiselt kahte olukorda:

• Maksuresident Taanis – isik või ettevõtte omanik, kelle elukoht või juhtimiskeskus on Taanis. Üldjuhul maksustatakse kogu maailma tulu Taanis, sh Taanis registreeritud ettevõtte kasum.
• Mitteresident – isik või ettevõte, kelle elukoht või juhtimiskeskus ei ole Taanis. Taanis maksustatakse ainult Taaniga seotud tulu (nt Taanis teenitud ettevõtlustulu, püsiva tegevuskoha kasum, Taani kinnisvarast saadud tulu).

Kui välismaalane omab Taanis registreeritud juriidilist isikut (nt ApS või A/S), maksustatakse ettevõtte kasum Taanis sõltumata omaniku elukohariigist. Omaniku tasandil maksustatakse dividendid ja muu tulu vastavalt Taani seadustele ja võimalikele topeltmaksustamise vältimise lepingutele.

Mitteresidentidest omanikega Taani ettevõtte maksudeklaratsioon

Taanis registreeritud ettevõte (näiteks ApS, A/S või I/S) peab esitama iga-aastase maksudeklaratsiooni SKAT-ile ka siis, kui kõik omanikud on mitteresidendid. Ettevõtte maksustamise põhimõtted ei sõltu omanike kodakondsusest, vaid sellest, kas ettevõte on registreeritud Taanis ja kas tal on Taanis püsiv tegevuskoht.

Olulised punktid mitteresidentidest omanike jaoks:

• Ettevõtte kasum maksustatakse Taanis üldise äriühingu tulumaksumääraga 22%.
• Ettevõte peab esitama iga-aastase maksudeklaratsiooni (selskabsselvangivelse) elektrooniliselt SKATi süsteemis.
• Kui ettevõte maksab omanikele dividende, võib Taani kinni pidada dividendimaksu (allikamaksu) kuni 27%, mida saab vähendada topeltmaksustamise vältimise lepingutega.
• Omanike elukohariigi maksuseadused ja lepingud Taaniga mõjutavad, kas ja kuidas Taanis makstud maksu saab elukohariigis maha arvata.

Püsiv tegevuskoht (permanent establishment) välisettevõttele

Välismaal registreeritud ettevõte võib Taanis muutuda maksukohustuslaseks, kui tal tekib Taanis püsiv tegevuskoht. Püsiv tegevuskoht võib olla näiteks kontor, filiaal, ladu, tootmisüksus või püsiv esindaja, kellel on õigus ettevõtte nimel lepinguid sõlmida.

Kui välisettevõttel on Taanis püsiv tegevuskoht:

• tuleb registreeruda Taani äriregistris (CVR) ja vajadusel käibemaksukohustuslasena;
• püsiva tegevuskoha kaudu teenitud kasum maksustatakse Taanis 22% tulumaksumääraga;
• tuleb pidada Taani nõuetele vastavat raamatupidamist ja esitada iga-aastane maksudeklaratsioon püsiva tegevuskoha kohta.

Välismaalastest juhatuse liikmed ja ettevõtte esindajad

Taani ettevõtte juhatuses või juhtkonnas võivad olla välismaalased, kes ise ei ole Taani residendid. See ei vabasta ettevõtet maksukohustusest Taanis. Juhatuse liikmete isiklik maksustamine sõltub sellest, kas nad saavad tasu Taani allikast ja kas neil tekib Taanis maksuresidentsus või piiratud maksukohustus.

Kui juhatuse liige saab tasu Taani ettevõttelt:

• võib tekkida Taanis piiratud maksukohustus juhatuse liikme tasu osas;
• ettevõte võib olla kohustatud kinni pidama tulumaksu vastavalt Taani reeglitele;
• vajaduse korral tuleb juhatuse liige registreerida Taani maksusüsteemis ja esitada isiklik tuludeklaratsioon.

Maksudeklaratsiooni esitamine mitteresidentidest füüsilisest isikust ettevõtjatele

Mitteresident võib tegutseda Taanis füüsilisest isikust ettevõtjana (enkeltmandsvirksomhed), kui ta teenib tulu Taanis ja tal on siin ettevõtlus. Sellisel juhul:

• tuleb registreerida ettevõtlus Taani äriregistris (CVR) ja vajadusel käibemaksukohustuslasena;
• ettevõtlustulu deklareeritakse Taani isiklikus tuludeklaratsioonis (personlig selvangivelse);
• tulu maksustatakse Taani tulumaksumääradega, mis sisaldavad riiklikku tulumaksu, munitsipaalmaksu ja vajadusel tööjõumakse;
• võimalik on kasutada ettevõtlustulu erikorda (virksomhedsordningen), kui tingimused on täidetud.

Mitteresidendist füüsilisest isikust ettevõtja peab arvestama, et Taani ja elukohariigi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping määrab, millises ulatuses maksustatakse tulu Taanis ja milliseid makse saab elukohariigis maha arvata.

Käibemaks ja muud maksud välismaalastele ja mitteresidentidele

Kui välismaalane või mitteresident tegutseb Taanis ettevõtlusega, võib tekkida kohustus registreeruda Taani käibemaksukohustuslasena. Üldine käibemaksumäär Taanis on 25%. Käibemaksukohustus tekib tavaliselt siis, kui:

• ettevõte müüb Taanis kaupu või teenuseid käibemaksuga maksustataval viisil;
• üle piiri osutatavad teenused või kaubad kuuluvad Taani käibemaksustamise alla;
• veebimüügi või digiteenuste puhul ületatakse Taani või EL-i käibemaksureeglite lävendid.

Käibemaksu arvestus ja deklareerimine toimub eraldi tulumaksudeklaratsioonist, kuid mõlemad andmed peavad olema omavahel kooskõlas. Välisettevõttele võib olla kohustus määrata Taanis maksuesindaja, kui ettevõttel ei ole EL-is registreeritud juriidilist isikut.

Topeltmaksustamise vältimise lepingud

Taanil on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud paljude riikidega. Need lepingud määravad:

• millises riigis maksustatakse ettevõtte kasum, dividendid, intressid ja litsentsitasud;
• millised maksumäärad kehtivad allikamaksudele (nt dividendimaks, intressimaks);
• kuidas elukohariik arvestab Taanis makstud maksu (mahaarvamine või vabastus).

Mitteresidentidest omanike ja välisettevõtete jaoks on oluline kontrollida, kas nende elukohariigil on Taaniga kehtiv leping ning milliseid soodustusi see annab. Lepingu alusel saab sageli taotleda Taanis kinni peetud allikamaksu tagastamist või vähendamist.

Praktilised sammud välismaalastele ja mitteresidentidele

Taani ettevõtte iga-aastase maksudeklaratsiooni korrektseks esitamiseks soovitatakse välismaalastel ja mitteresidentidel:

1. Määrata oma maksuresidentsus ja püsiva tegevuskoha olemasolu Taanis.
2. Registreerida ettevõte ja vajadusel käibemaksukohustus Taani äriregistris (CVR) ning saada Taani maksunumber (SE- või CVR-number, füüsilistel isikutel CPR/skattekonto).
3. Korraldada raamatupidamine vastavalt Taani raamatupidamis- ja maksuseadustele, sh dokumenteerida kõik Taaniga seotud tulud ja kulud.
4. Kontrollida topeltmaksustamise vältimise lepinguid elukohariigi ja Taani vahel.
5. Esitada iga-aastane maksudeklaratsioon SKATi elektroonilises süsteemis ettenähtud tähtaegadeks.

Kuna Taani maksureeglid välismaalastele ja mitteresidentidele võivad olla detailirohked ja sõltuda konkreetsetest lepingutest, on sageli mõistlik kasutada professionaalset maksunõustajat, kes tunneb nii Taani kui ka rahvusvahelist maksukeskkonda.

Tüüpilised vead Taani ettevõtte iga-aastases maksudeklaratsioonis ja kuidas neid vältida

Taani ettevõtte iga-aastase maksudeklaratsiooni koostamisel korduvad paljudel ettevõtjatel samad vead. Need võivad tuua kaasa trahve, intresse või maksuhalduri lisaküsimusi ning pikendada kogu menetlust. Allpool on ülevaade tüüpilisematest eksimustest ja praktilised soovitused, kuidas neid vältida.

1. Tähtaegade eiramine ja hilinenud deklaratsioonid

Üks sagedasemaid vigu on deklaratsioonide ja aruannete hiline esitamine. Taanis on juriidilistel isikutel selged tähtajad nii årsrapport (aastaaruande) kui ka selvangivelse (tulumaksudeklaratsiooni) esitamiseks. Hilinemise korral võib Skattestyrelsen määrata trahve ja arvestada viiviseid tasumata maksusummalt.

Vea vältimiseks:

• kasutage digitaalseid kalendreid ja meeldetuletusi kõigi aruandluse tähtaegade jaoks
• veenduge, et ettevõttel oleks ligipääs e-Boksile ja et teavitused oleksid sisse lülitatud
• planeerige raamatupidamise sulgemine ja aruannete koostamine aegsasti, mitte vahetult enne tähtaega

2. Käibe, kulude ja tulude ebapiisav dokumenteerimine

Teine levinud probleem on puudulik dokumentatsioon. Taani maksuhaldur eeldab, et kõik tulud ja kulud, mis on deklareeritud, on tõendatavad arvetega, lepingutega või muude algdokumentidega. Puudulikud või valesti vormistatud dokumendid võivad põhjustada kulude mitteaktsepteerimist maksuarvestuses.

Vea vältimiseks:

• säilitage kõik ostu- ja müügiarved, lepingud ja pangaväljavõtted süsteemselt vähemalt seaduses nõutud aja jooksul
• kasutage raamatupidamistarkvara, mis võimaldab dokumente digitaalselt arhiveerida
• veenduge, et arvetel oleksid kõik Taani nõuetele vastavad andmed (näiteks CVR-number, KMKR-number, kuupäev, kirjeldus, summa ja käibemaks)

3. Erisoodustuste ja omaniku isiklike kulude vale käsitlemine

Paljud väikeettevõtted eksivad, kui segavad omaniku isiklikud kulud ettevõtte kuludega. Samuti unustatakse sageli deklareerida erisoodustusi, näiteks ettevõtte auto, tasuta eluaseme või muude hüvede kasutamist isiklikel eesmärkidel.

Vea vältimiseks:

• hoidke ettevõtte ja isiklikud pangakontod rangelt lahus
• ärge kajastage isiklikke kulutusi ettevõtte kuludena, kui neil puudub otsene seos ettevõtlusega
• kui kasutate ettevõtte vara isiklikel eesmärkidel (auto, telefon, eluruum), kontrollige vastavaid Taani maksureegleid ja deklareerige erisoodustused korrektselt

4. Käibemaksu (moms) vale arvestus ja deklareerimine

Käibemaksu valed määrad, vale maksustamisperiood või KM-kohustuse algus- ja lõppkuupäevade segiajamine on väga tavalised. Probleeme tekitab ka see, kui ettevõte ei tea, millal on õigus sisendkäibemaksu maha arvata ja millal mitte.

Vea vältimiseks:

• kontrollige, kas tehingud kuuluvad Taani standardse käibemaksumäära (25%) alla või on erandid (näiteks teatud finantsteenused, kindlustus, tervishoiuteenused)
• veenduge, et sisendkäibemaksu ei arvestataks maha kuludelt, mis ei ole seotud maksustatava ettevõtlusega
• järgige täpselt käibemaksu aruandlusperioode (kuu, kvartal või aasta, sõltuvalt registreeringust)

5. Amortisatsiooni ja põhivara vale kajastamine

Ettevõtted eksivad sageli põhivara amortisatsiooni arvestamisel – kas amortiseeritakse liiga kiiresti, liiga aeglaselt või ei amortiseerita üldse. Samuti jäetakse mõnikord väiksema väärtusega varad valesti põhivarana arvele või ei eristata neid kuludest.

Vea vältimiseks:

• määra selge piir, millest alates kajastatakse ost põhivarana ja alla selle jooksva kuluna
• kasutage Taani maksureeglitele vastavaid amortisatsioonimäärasid ja -meetodeid
• pidage põhivararegistrit, kus on kirjas soetusmaksumus, kasutuselevõtu kuupäev ja amortisatsioon

6. Töötasude, A-skat ja AM-bidrag vale deklareerimine

Tööandjana on ettevõte kohustatud deklareerima ja kinni pidama töötasudelt A-skat’i (tulumaksu) ja AM-bidrag’i (tööjõumaksu). Tüüpilised vead on vale maksuprotsendi kasutamine, töötajate staatuse (töötaja vs alltöövõtja) vale määratlemine ja hilinenud palgaandmete esitamine.

Vea vältimiseks:

• kontrollige töötajate eeltäidetud maksukaarti (skattekort), et kasutada õiget A-skat’i määra
• eristage selgelt töötajaid ja iseseisvaid alltöövõtjaid, kuna maksukohustused on erinevad
• esitage palgaandmed ja maksudeklaratsioonid õigeaegselt Taani elektrooniliste süsteemide kaudu

7. Rahvusvaheliste tehingute ja mitteresidentide maksustamise alahindamine

Ettevõtted, kellel on kliente või tarnijaid välismaal, teevad sageli vigu piiriüleste tehingute maksustamisel. Probleeme tekitab näiteks käibemaksu käsitlemine EL-i siseste teenuste ja kaupade puhul, püsiva tegevuskoha (permanent establishment) küsimused ning mitteresidentidele tehtud väljamaksete maksustamine.

Vea vältimiseks:

• kontrollige, kas tehing on B2B või B2C ja millises riigis tekib käibemaksukohustus
• veenduge, et EL-i äripartneritel on kehtiv KMKR-number, kui rakendate pöördmaksustamist
• küsige nõu, kui ettevõttel on töötajaid või püsiv tegevuskoht väljaspool Taanit, kuna see võib mõjutada tulumaksukohustust

8. Maksusoodustuste ja mahaarvamiste kasutamata jätmine või liigne kasutamine

Mõned ettevõtted ei kasuta seaduslikke maksusoodustusi ja mahaarvamisi, teised aga lähevad liiga kaugele ja kajastavad kulusid, millel puudub selge seos ettevõtlusega. Mõlemad äärmused on probleemsed – esimesel juhul makstakse rohkem makse, teisel juhul riskitakse maksukontrolli ja korrigeerimistega.

Vea vältimiseks:

• tutvuge Taani maksuseadustes lubatud mahaarvamiste ja erisoodustustega, mis on asjakohased teie tegevusvaldkonnale
• ärge deklareerige kulusid, mille äriline eesmärk on kaheldav või mida ei saa dokumenteerida
• vajadusel konsulteerige raamatupidaja või maksunõustajaga, et optimeerida maksukoormust seaduslikul viisil

9. Eeltäidetud andmete pime usaldamine

Taani maksusüsteem kasutab laialdaselt eeltäidetud andmeid, kuid need ei ole alati täielikud ega veatud. Ettevõtjad eeldavad mõnikord, et kui andmed on süsteemis olemas, siis on need automaatselt õiged, ja ei kontrolli neid enne deklaratsiooni kinnitamist.

Vea vältimiseks:

• kontrollige alati eeltäidetud andmeid (tulud, kulud, intressid, palgaandmed) tegelike raamatupidamisandmete vastu
• parandage või täiendage andmeid enne deklaratsiooni lõplikku esitamist
• pidage meeles, et vastutus esitatud andmete õigsuse eest lasub ettevõttel, mitte süsteemil

10. Ebajärjekindel raamatupidamispoliitika ja vigased klassifikatsioonid

Kui ettevõte muudab igal aastal kulude ja tulude kajastamise loogikat või kasutab ebajärjekindlaid kontoplaane, tekivad kergesti vead maksudeklaratsioonides. Samuti on probleemiks see, kui kulud ja tulud on valesti liigitatud (näiteks investeering vs tegevuskulu, finantstulu vs põhitegevuse tulu).

Vea vältimiseks:

• kehtestage selge ja püsiv raamatupidamispoliitika ning kontoplaan
• kasutage samu põhimõtteid igal aruandeaastal, välja arvatud juhul, kui on mõjuv põhjus muudatusteks
• tehke regulaarseid siseauditeid või laske raamatupidajal perioodiliselt andmeid üle vaadata

Tüüpiliste vigade ennetamine algab korrektsest ja järjepidevast raamatupidamisest, õigeaegsest aruandlusest ning Taani maksureeglite tundmisest. Kui ettevõttel puudub kindlus, kuidas mõnda tehingut või olukorda maksustamise seisukohalt käsitleda, on mõistlik pöörduda professionaalse nõustaja poole enne deklaratsiooni esitamist, mitte alles pärast maksuhalduri päringut.

KKK Taani ettevõtte iga-aastase maksudeklaratsiooni kohta

Alljärgnevalt leiad korduma kippuvad küsimused Taani ettevõtte iga-aastase maksudeklaratsiooni kohta. Vastused on üldist laadi ega asenda personaalset maksunõustamist, kuid aitavad paremini mõista Taani maksusüsteemi ja aruandluskohustusi.

Millal peab Taani ettevõte esitama iga-aastase maksudeklaratsiooni?

Taani äriühingu (näiteks ApS või A/S) tuludeklaratsioon tuleb üldjuhul esitada maksuhaldurile (Skattestyrelsen) kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kui majandusaasta lõpeb kalendriaastaga, on deklaratsiooni esitamise tähtaeg tavaliselt sama aasta 30. juuni. Füüsilisest isikust ettevõtjad esitavad oma ettevõtlustulu koos isikliku tuludeklaratsiooniga, mille tähtaeg on tavaliselt hilisem, kuid samuti kalendriaastale järgneva aasta jooksul.

Milline on Taani äriühingu tulumaksumäär?

Taani äriühingu tulumaksumäär on ühtne ning kehtib nii väikestele kui suurtele ettevõtetele. Maks arvutatakse ettevõtte maksustatavast kasumist pärast lubatud kulude ja mahaarvamiste arvestamist. Lisaks äriühingu tulumaksule võivad osanike või aktsionäride tasandil rakenduda eraldi maksud dividendidele ja väljamaksetele.

Kas väike Taani ettevõte peab alati esitama iga-aastase maksudeklaratsiooni?

Jah. Üldreeglina peab iga registreeritud Taani ettevõte, millel on CVR-number, esitama iga-aastase maksudeklaratsiooni, isegi kui majandustegevust ei toimunud või tulu ei teenitud. Sellisel juhul deklareeritakse nulltulu, kuid deklaratsiooni mitteesitamine võib siiski kaasa tuua trahve või ettevõtte registrist kustutamise riski.

Milliseid dokumente on vaja Taani ettevõtte iga-aastase maksudeklaratsiooni jaoks?

Olulisim on korrektselt peetud raamatupidamine. Tavaliselt on vaja:

• tulu- ja kuludokumente (arved, lepingud, pangaväljavõtted)
• põhivara nimekirja ja amortisatsioonigraafikuid
• laovarude ülevaadet (kui asjakohane)
• laenude ja intressikulude ülevaadet
• palgaandmeid ja tööjõumakse puudutavaid dokumente
• eelnevate perioodide maksudeklaratsioone ja otsuseid

Need andmed on aluseks nii maksudeklaratsiooni kui ka vajadusel aastaaruande koostamisel.

Kuidas deklareeritakse käibemaks (moms) seoses iga-aastase maksudeklaratsiooniga?

Käibemaks deklareeritakse Taanis eraldi käibemaksudeklaratsioonidel vastavalt ettevõtte käibe suurusele (kuu-, kvartali- või poolaastaaruandena). Aasta lõpus tehakse raamatupidamises kontroll, et kõik käibemaksukohustused ja -tagastused oleksid õigesti kajastatud. Käibemaksu andmed mõjutavad ettevõtte kasumiaruannet ja seeläbi ka maksustatava kasumi suurust, kuid käibemaksu ei lisata otseselt äriühingu tulumaksu arvestusse, kuna tegemist on läbivoolava maksuga.

Kas Taani ettevõte saab maha arvata kõik kulud?

Maksustatavast kasumist saab maha arvata ainult need kulud, mis on otseselt seotud ettevõtlusega ja mille eesmärk on tulu teenimine või säilitamine. Eraotstarbelised kulud ei ole lubatud. Piirangud võivad kehtida näiteks esinduskuludele, sõidukuludele, kodukontori kuludele ja segakasutuses varale (näiteks auto, mida kasutatakse nii töö- kui erasõitudeks). Kulude korrektselt dokumenteerimine on maksudeklaratsiooni seisukohalt väga oluline.

Mis juhtub, kui Taani ettevõte esitab maksudeklaratsiooni hilinemisega?

Hilinemine võib kaasa tuua:

• trahvid ja viivised
• maksustatava kasumi hinnangulise määramise maksuhalduri poolt
• täiendavad kontrollid ja selgitustaotlused
• äärmuslikel juhtudel ettevõtte registrist kustutamise või juhtkonna vastutuse küsimused

Kui on selge, et tähtaega ei ole võimalik täita, tasub aegsasti pöörduda maksuhalduri või raamatupidaja poole, et leida lahendus ja vähendada riske.

Kuidas maksustatakse Taanis füüsilisest isikust ettevõtjat (üksikettevõtjat)?

Füüsilisest isikust ettevõtja tulu maksustatakse omaniku isikliku tuluna. Ettevõtlustulu liidetakse teiste tuludega (palk, pension, renditulu jne) ning maksustatakse vastavalt isiklikele tulumaksumääradele ja -astmetele. Samas on võimalik kasutada ettevõtjatele mõeldud erirežiime, mis võimaldavad näiteks kasumi osalist edasi lükkamist või eraldi ettevõtlustulu maksustamist. Täpne lahendus sõltub konkreetse ettevõtja olukorrast.

Kas välismaalane või mitteresident peab Taanis ettevõtte maksudeklaratsiooni esitama?

Kui välismaalasel või mitteresidendil on Taanis registreeritud ettevõte või püsiv tegevuskoht (näiteks filiaal, ehitusobjekt või kontor), on tal üldjuhul samasugune deklaratsiooni esitamise kohustus nagu Taani residentidel. Samuti võib tekkida kohustus deklareerida Taanist saadud tulu, isegi kui ettevõte on registreeritud teises riigis. Topeltmaksustamise vältimiseks kohaldatakse Taani ja teiste riikide vahelisi maksulepinguid.

Kas Taani ettevõte peab koostama lisaks maksudeklaratsioonile ka aastaaruande?

Enamik Taani äriühinguid peab koostama ja äriregistrile (Erhvervsstyrelsen) esitama aastaaruande. Nõuded sõltuvad ettevõtte suurusest ja liigist. Väiksematel ettevõtetel on lihtsustatud aruandlus, suurematel rangemad nõuded (sh audit või ülevaatus). Maksudeklaratsioon ja aastaaruanne põhinevad samal raamatupidamisandmestikul, kuid on erinevad dokumendid, mida esitatakse erinevatele asutustele.

Millised on tüüpilised vead Taani ettevõtte iga-aastases maksudeklaratsioonis?

Levinumad vead on:

• tulude või arvete mittekajastamine
• era- ja ettevõtluskulude segiajamine
• vale käibemaksumäära kasutamine või käibemaksu topeltarvestus
• põhivara ja amortisatsiooni ebaõige kajastamine
• tähtaegade eiramine ja deklaratsiooni hilinemine
• puudulik dokumentatsioon (arvete, lepingute ja tõendite puudumine)

Nende vigade vältimiseks on soovitatav pidada jooksvalt korras raamatupidamist ja vajadusel kasutada professionaalset abi.

Kas Taani ettevõte saab maksudeklaratsiooni parandada, kui viga avastatakse hiljem?

Jah. Kui ettevõte avastab vea juba esitatud deklaratsioonis, on üldjuhul võimalik esitada parandusdeklaratsioon või taotleda maksuhaldurilt deklaratsiooni muutmist. Oluline on tegutseda võimalikult kiiresti pärast vea avastamist, sest hilisemad parandused võivad olla piiratud või tuua kaasa lisakontrolli ja trahve.

Kuidas mõjutavad dividendid Taani ettevõtte maksustamist?

Dividendid maksustatakse peamiselt osaniku või aktsionäri tasandil. Äriühing maksab tulumaksu oma kasumilt, seejärel võib puhaskasumist maksta dividende. Dividendide saaja maksustamine sõltub sellest, kas tegemist on füüsilise isiku, teise äriühingu või välisresidentidega. Mõnel juhul on võimalik rakendada soodsamaid maksumäärasid või vabastusi, kui täidetud on teatud tingimused (näiteks osaluse suurus ja kestus).

Kust leida ametlikku infot Taani ettevõtte maksudeklaratsiooni kohta?

Ametlik info on kättesaadav Taani maksuhalduri (Skattestyrelsen) ja äriregistri (Erhvervsstyrelsen) veebilehtedel. Sealt leiab juhendeid, vorme, elektroonilise deklareerimise portaale ja üksikasjalikke selgitusi erinevate ettevõttevormide ning maksuliikide kohta. Keerukamate juhtumite korral on mõistlik pöörduda professionaalse raamatupidaja või maksunõustaja poole, kes tunneb Taani maksusüsteemi ja saab arvestada konkreetse ettevõtte olukorraga.